Sündmuste kalender - 15-02-2018


Eesti Vabariik 100
Georg Lurich
Sündmuste kalender
E T K N R L P
   1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28     
Tänased üritused
*Filmipühapäev Rakke kultuurikeskuses
*Jumalateenistused
*Näitused
*Triigi vastlapäev
Nädala eelinfo
8. nädal
7. nädal
Ametlikud teated
*Vallavalitsus müüb kinnistu
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Koostööpartnerid

15-02-2018

15-02-2018 toimuvad üritused

-üritus-:*Seriaalivaba õhtu ja valla MV suusatamises
-aeg-:15.02.2018
-lisainfo-:15. veebruaril kell 18.00 seriaalivaba õhtu 5. etapp Ebavere tervisespordikeskuses koos valla meistrivõistlustega suusatamises.

Start avatud kell 18.00-19.00

Kuna lund on olnud lühikest aega, siis distants on kõigile jõukohane (sobiva tempo valikul muidugi) 2 km.

Info: Jane Kool, tel 18 4071


-üritus-:*Digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus
-aeg-:15.02.2018
-lisainfo-:Rakke Valla Hariduse Selts kutsub osalema Digitaalse kirjaoskuse baaskoolitusel.

Koolitus toimub Rakkes Simuna tee 10 (Rakke kultuurikeskus) 12. ja 15. veebruaril 2018. a kell 9.00-12.15 (4 akadeemilist tundi korraga).

Koolitus on osalejale tasuta. Koolituse viib läbi BCS Koolitus.

Koolitus on mõeldud algajale arvutikasutajale. Koolituse põhirõhk on suunatud interneti turvalisele ja otstarbekale kasutamisele.

Vajalik eelregistreerimine, telefon 5193 3935 (Malle Mattisen) või e-kiri mmattisen@gmail.com  
Samast saab küsida ka täiendavat infot kursuse kohta.

-üritus-:*Näitused
-aeg-:18.01.2018 -kuni- 28.02.2018
-lisainfo-:Väike-Maarja vallamaja II korruse koridori seintel on avatud õpetaja Maie Lepiku kunstiringis maalimist harjutava Urve Salumäe tööde näitus.

Väike-Maarja raamatukogus on avatud vanaduse-teemaline fotonäitus. Näitusepiltide autor on Väike-Maarja gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kirke Tobreluts.
Info: Kristel Lehtme, tel 325 5034

13.01-28.02 on Väike-Maarja seltsimajas avatud harrastuskunstnik Kairi Karimovi maalide näitusmüük.
Info: seltsimaja tel 326 1837, 5302 4437

Simuna rahvamajas on avatud näitused:
· 17. jaanuarist kuni 28. veebruarini  MARE ORGUSe maalinäitus;
· 17. veebruarist kuni 11. märtsini "100 aastat raamatukogu Simunas".
Info: Auli Kadastik, tel 323 7217

Näitusi saab külastada asutuste lahtiolekuaegadel.

-üritus-:*Valla meistrivõistlused suusatamises noortele
-aeg-:15.02.2018
-lisainfo-:15. veebruaril SUUR SUUSANELJAPÄEV.

Noored alustavad kell 10.20 (U10, U12, U14),
järgmine vanuserühm 14.20 (U16, U18)

Kuna lund on olnud lühikest aega, siis distants on kõigile jõukohane (sobiva tempo valikul muidugi), 2 km.

Info leitav ka FB Väike-Maarja spordihoone lehel ja Spordikeskuse kodulehel sport.v-maarja.ee

Info: Jane Kool, tel 518 4071




15-02-2018 lisatud uudised

-uudis-:Loomakasvatustoetuste taotlemiseks tuleb kasutada e-PRIAt
-lisatud-:15.02.2018, 09:04
-sisu-:2. märtsil alustab PRIA loomakasvatuse otsetoetuse ja üleminekutoetuste taotluste vastuvõttu. Suurim muudatus varasemaga võrreldes on see, et taotlusi saab esitada ainult e-PRIA vahendusel.

e-PRIAsse saab siseneda läbi PRIA kodulehe www.pria.ee ja teenuste kasutamiseks tuleb taotlejal end süsteemis tuvastada ID-kaardi või mobiil-IDga. ID-kaardil peavad olema kehtivad sertifikaadid ja vaja on PIN-koode. Palume toetustest huvitatutel aegsasti kontrollida, kas teie ID-kaart või mobiil-ID on kehtiv ja kasutatav. Uue ID-kaardi taotlemise, sertifikaatide ja PIN-koodide uuendamise ning mobiil-IDga liitumise kohta pakuvad infot veebileht https://www.id.ee/ ning Politsei- ja Piirivalveamet www.politsei.ee 

e-PRIAt pole põhjust karta

e-PRIAs esitatud taotluste osakaal jõudis 2017. a nii pindala- kui loomatoetuste osas 92%-ni taotluste üldarvust. e-PRIA kasutamisel on hulk eeliseid paberil taotlemise ees – seal on olemas iga kliendi eelmise aasta taotluse kindlakstehtud andmed, info toetusõiguste kohta, loomade andmed jne. Suurimaks eeliseks on aga see, et e-PRIA annab taotluse täitjale võimalikest vigadest märku ja juhib täitmist vajavatele lahtritele tähelepanu juba enne taotluse esitamist. See aitab vältida vigu ja ka taotluste menetlemine on ladusam.

e-PRIA teenuste kasutamise juhendid leiate meie veebilehel www.pria.ee taotlusvooru materjali hulgast, samuti on abiinfo kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Vajadusel saab abi PRIA otsetoetuste infotelefonil 737 7679. PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on kliendiarvutid ning meie töötajad aitavad kliente e-PRIA kasutamisel.
Seoses e-PRIAs taotlemisele üleminekuga on samuti oluline, et PRIA kliendiregistris oleks olemas teie kehtiv e-posti aadress. Oma andmeid saate ise kontrollida ja muuta uue e-PRIA teenuses „Kliendi andmed“ või võttes ühendust e-posti aadressil kliendiregister@pria.ee Abi saab ka registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

Milliseid loomatoetusi saab märtsikuus taotleda?

Täielik üleminek taotluste vastuvõtule e-PRIAs on ainus suurem muudatus loomakasvatustoetuste taotlemisel. Taotlusi saab esitada 2.-21. märtsil; piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi pärast seda hilinenult ka 16. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse makstavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Muud tingimused ja nõuded loomakasvatustoetuste saamiseks on samasugused nagu 2017. a.

• Piimalehma kasvatamise otsetoetust saab taotleda loomapidaja, kelle nimel on põllumajandusloomade registri andmetel 2. märtsi seisuga kuni 400 piimatõugu lehma. Loomi tuleb karjas pidada vähemalt kuni 8. maini. Selle kuupäevani ei tohi karjas olla rohkem kui 400 piimalehma.
• Ammlehma kasvatamise otsetoetust saab lihatõugu või lihatõuga ristamisel saadud veiste eest, kes on 2. märtsi seisuga vähemalt 8 kuu vanused. Ka neile kehtib pidamisperiood 8. maini ja taotlusaluseid ammlehmi ei saa asendada.
• Ute kasvatamise üleminekutoetust saab taotleda vähemalt 10 ute kohta, kes on taotleja nimel registreeritud hiljemalt 2. märtsi seisuga ning on hiljemalt 27. aprilliks ühe aasta vanused. Taotluses näidatud arvul uttesid peab karjas olema vähemalt 8. maini.

Lisaks eelnevatele on võimalik taotleda veise-, piima- ja ute üleminekutoetuseid, mida makstakse toetusõiguste alusel. Toetusõigused on isikupõhised ja neid on võimalik soovi korral teisele isikule üle anda. Andmed kehtivate toetusõiguste kohta 8.01.2018 seisuga on PRIA kodulehel www.pria.ee (vt Loomakasvatus - Oluline). Selgitused toetusõiguste aluste kohta on leitavad taotlusvooru materjalide juures.

Edukat ja ladusat taotlemist!

***

e-PRIAle üleminek puudutab ka pindalatoetuseid

Kõigi pindala- ja keskkonnameetmete toetustaotluste vastuvõtt toimub alates käesolevast aastast samuti ainult e-PRIA kaudu. Taotlusvoor kestab 2.- 21. maini, seejärel hilinenult kuni 15. juunini.

Märtsi lõpus, pärast loomatoetuste taotlusvooru, viime lisaks ellu olulise muudatuse, mis lihtsustab e-PRIAsse sisenemist ja tõstab ühtlasi turvalisust. Edaspidi ei pea klient enam erinevate teenuste kasutamiseks vanasse ja uude e-keskkonda eraldi sisenema, vaid sisselogimine hakkab toimuma keskselt ühisest nn väravast. Kuna panga paroolikaartide kasutamine ei ole nii turvaline kui kasutaja tuvastamine ID-kaardiga, saab edaspidi e-PRIAsse siseneda ainult ID-kaarti või mobiil-ID’d kasutades.

PRIA annab kõigist muudatustest jooksvalt teada. Palun jälgige meie infot PRIA elektroonilises infokirjas, mida on võimalik endale tellida PRIA kodulehelt. 

PRIA teabeosakond

-uudis-:Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul toimub vabaõhuaktus Juhan Kuke sünnikohas Käru külas
-lisatud-:15.02.2018, 10:28
-sisu-:22. veebruaril saavad riigivanemad oma sünnikohtades ja sümbolkujud üle Eesti kaela sini-must-valged sallid.

Riigimees Juhan Kuke sünnikohas Käru külas algab pidulik vabaõhuaktus kell 11.00. Juhan Kuke mälestuskivi juures peavad kõne Eesti Vabariigi Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Pidulikuks tähtpäevaks on valmistatud kõikide Eesti riigivanemate sümboolsed elusuurused kujutised. Eesti iseseisvusmõtte sõnastaja ja iseseisvusmanifesti koostaja Juhan Kuke kujule seob vabaõhuaktusel sini-must-valge salli kaela Eiki Nestor.

Vabaõhuaktusel osalevad Kaitseliit ja Kodutütred ning Väike-Maarja gümnaasiumi riigikaitse ja Simuna kooli õpilased.

Juhan Kuke olulisuse Eesti riigi rajaja ja suunanäitajana on raamatu „Juhan Kukk – iseseisvusmõtte sõnastaja” (koostaja Elle Lees) tagakaanel väga hästi esile toonud Trivimi Velliste:

„Juhan Kukk sõnastas meie riigi mõtte, kirjutades „Iseseisvuse manifesti“ algteksti. Vabadussõja ajal pani ta aluse Eesti rahale. Vabariigi algaastatel oli Juhan Kukk Riigikogu esimees ja riigivanem – Eesti riigipea. Mees, kes rääkis vähe, aga tegi palju, andis asendamatu panuse Eesti demokraatliku majanduse ühe alustala – ühistegevuse edendamisse. Riigi ühe kõige väljapaistvama rajajana oli Kukk stalinlikule Nõukogude impeeriumile talumatu – ta suri märtrina Eesti Vabariigi eest Põhja-Venemaa vangilaagris. Oma riigi sünd tegi meid peremeesrahvaks meie omal maal. Käesolev raamat – kokkuvõte Juhan Kuke elutööst – püüab lunastada osakest tänuvõlga Eesti tänase vabaduse eest“

22. veebruaril Juhan Kuke sünnikohas toimuv pidulik vabaõhuaktus on üks võimalusi mõelda saja aasta tagustele sündmustele ja avaldada austust neile, kelle tegevus pani aluse meie oma riigi sünnile.


Ilve Tobreluts
Valla meediaspetsialist
329 5759



-uudis-:Tantsuselts Tarapita osaleb Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel Stockholmis
-lisatud-:15.02.2018, 12:00
-sisu-:Rootsis tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva Estivaliga – Eesti Kultuuripäevadega Stockholmis 10.-18.02.2018.

Stockholmi Eesti Rahvatantsurühm Virvel korraldab Eesti Vabariigi suure juubeli puhul uhke tantsupeo – Estival Folk.

Esinema on kutsutud eestlaste rahvatantsurühmad ja rahvamuusikud nii Norrast, Soomest, Rootsist kui ka Eestist.


Eestit esindab Estival Folgil Tantsuselts Tarapita.



Estival 2018 on osa Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisest ja soovib tutvustada mitmekülgset eesti kultuuri nii rootsieestlastele kui ka rootslastele ning seda kõikidele vanusegruppidele. Korraldajad koos külalisrühmadega populariseerivad eestlust ja eesti keelt ning ühendavad eesti juurtega kogukondi Rootsis. Koos tantsides ning tantsumustreid põimides kantakse edasi eestlaste rahvatantsukultuuri traditsiooni tantsupeo võtmes.

Tantsuselts Tarapita leidis just Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva künnisel endale sõprusrühma Rootsist – Stockholmi Eesti Rahvatantsurühma Virvel. Virveli tantsijad olid Väike-Maarjas Tarapital külas Pandivere päevade ajal. Ühiselt astuti üles kodukandipäeva kontserdil ja korraldati tantsuõpituba Georgi söögitoas. Nüüd on Tantsuselts Tarapita Eesti kultuuripäevadel Virveli külaliseks Stockholmis.

100 meetrit Tuljakut
https://www.youtube.com/watch?v=sYs_ojmMMtA

Tuljak on eesti rahvakultuuri võrdkuju, nii koorilaulu kui rahvatantsuna, ja 100 m sümboliseerib Eesti sünnipäeva. Valminud videos näeme tarapitalasi, kelle mõtted keerlevad Tuljaku taktis ning kes soovivad teistega jagada hoogsaid tantsukeeriseid ning Virumaa rahvariide ilu.

Ilve Tobreluts
valla meediaspetsialist
tel 329 5759