Sündmuste kalender - 23-01-2018


Eesti Vabariik 100
Georg Lurich
Sündmuste kalender
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31     
Tänased üritused
*Valla meistrivõistlused mälumängus
*Näitused
Nädala eelinfo
17. nädal
16. nädal
Ametlikud teated
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Koostööpartnerid

23-01-2018

23-01-2018 toimuvad üritused

-üritus-:*Valla meistrivõistlused koroonas
-aeg-:23.01.2018
-lisainfo-:23. jaanuaril kell 18.00 valla meistrivõistlused koroonas, III etapp Triigi spordihoones.

Info: Aule Rebane, tel 5666 0404

-üritus-:*Valla meistrivõistlused lauatennises
-aeg-:23.01.2018
-lisainfo-:23. jaanuaril kell 19.00 valla meistrivõistlused lauatennises, II etapp Triigi spordihoones.

Info: Väino Stoltsen, tel 5698 2661

-üritus-:*Infotund korteriühistute juhtidele
-aeg-:23.01.2018
-lisainfo-:Teisipäeval, 23. jaanuaril algusega kell 18 toimub Rakke kultuurikeskuse väikeses saalis soojus- ja veemajanduse infotund korteriühistute juhtidele.

Infot jagavad ja küsimustele vastavad SW Energia OÜ piirkonnajuht Juri Frorip, abivallavanem Kaarel Moisa ja Pandivere Vesi OÜ direktor Gennadi Filippov.

Osalemisest palume teatada:
• Merike Heinpalu, tel 522 2965, e-post merikeheinpalu@gmail.com   
• Katrin Selbak, arendusnõunik, tel 329 5766, e-post katrin.selbak@v-maarja.ee  
• Piret Lükk, Rakke teabespetsialist, tel 326 0870, e-post piret.lykk@v-maarja.ee  

-üritus-:*MTÜde koolituspäev Simuna rahvamajas
-aeg-:23.01.2018
-lisainfo-:23. jaanuaril kell 10.00-16.00 alustavate MTÜ-de koolitus „Elujõulise MTÜ alused“ Simuna rahvamajas. Koolitaja Kaidi Holm, Juhatuse Kompetentsikeskus, Lääne-Viru Arenduskeskus.  

Info: Auli Kadastik, tel 323 7217, 5558 3566

-üritus-:*Näitused
-aeg-:18.01.2018 -kuni- 30.04.2018
-lisainfo-:Väike-Maarja vallamaja II korruse koridori seintel on avatud õpetaja Maie Lepiku kunstiringis maalimist harjutava Urve Salumäe tööde näitus.

Väike-Maarja raamatukogus on avatud näitus "Arhitektuur paberis ja paberist".
Info: Kristel Lehtme, tel 325 5034 

Simuna rahvamajas on avatud näitused: "Simuna Naisteklubi 100; Simuna raamatukogu 100"; "Eesti Vabariik 100 Simunas". Info: Auli Kadastik, tel 323 7217

Rakke kultuurikeskuses on avatud Tiiu Tagametsa maalide näitus. Tutvustus Info: Rene Põllumaa, tel 5569 2792 

Näitusi saab külastada asutuste lahtiolekuaegadel.

23-01-2018 lisatud uudised

-uudis-:Ida päästekeskus: ole jääl ettevaatlik
-lisatud-:23.01.2018, 08:48
-sisu-:Veekogud hakkavad jäätuma kui õhutemperatuur langeb alla 0 kraadi Celsiuse järgi. Pärast esimesi külmasid tekkinud õhuke jääkord ei kanna inimest, mistõttu võib jääle minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 cm.

Külmal talvel on veekogud jäätunud kuni varakevadeni. Sel perioodil liiguvad inimesed tihti jääl - uisutatakse, püütakse kala ja tugeva jääkattega veekogu ületatakse isegi autoga.

Hinda veekogu katva jääkihi tugevust
Jää tugevust saab hinnata nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt.
Teoreetiliselt me teame, et kui õhutemperatuur on olnud vähemalt kaks nädalat alla -20 kraadi, siis see jää peaks olema küllalt tugev. Kuid tugev milleks? Kas jääkaanel uisutamiseks, jääd kaudu jõe ületamiseks jalgsi või hoopis ATVga?
Praktiline jää hindamine tähendab sisuliselt selle mõõtmist näiteks jääpuuriga. Meeles tuleb pidada, et inimest kannab vähemalt 10 cm paksune lõhede, pragude ja lahvandusteta jääkiht. Samas võib jääkatte paksus ühe veekogu piires olla erinev. Statistika järgi toimub enamus õnnetusi jäätunud veekogul külma perioodi alguses ja selle lõpus ehk ajal, mil jää on nõrk.

Jääl viibides pane hoolega tähele ohu märke
Ohtlikud kohad jäätunud veekogudel, kus tasub olla eriti ettevaatlik või neid üldse vältida, on kõrkjate kasvukohad, koolmekohad, allikakohad (lumekatteta jääl näha tumedate laikudena) ja vette langenud puuvõrade ümbrus. Teadma peab, et jää on alati nõrgem vooluveekogudes, suudmekohtades, paadisildade postide ümbruses ja kohtades, kus veekogud kitsenevad. Näiteks jääs olevad tumedad kohad näitavad tavaliselt õhema jääga kohti - jää ise on hele, kuid läbi kumav vesi tume. Kuuldes kerget raginat, lahku jäält - see on signaal, et kusagil on jäässe tekkinud praod. Lahku jäält tuldud rada pidi - nii võid kindel olla, et jää kannab sind.

Mõningad soovitused talvisel veekogul liikumiseks
Enne jääle minekut teavita oma lähedasi, võimalusel kutsu kaasa sõber. Jäätunud veekogule minnes võta endaga kaasa jäänaasklid, mille abil saad külma vette vajudes jääaugust välja ronida. Kindlasti tuleb need riputada kaela, kõige pealmise riietuse peale, kust vajadusel lihtsalt kätte saaks. Lisaks võta kaasa ühest otsast terava metallotsikuga puust jääkepp. Sellega saab kontrollida jää tugevust või siis läbi jää vajudes toetuspinna suurendamiseks jääaugu servadele toetada. Turvalisuse suurendamiseks kanna päästevesti, mida saab valmistada ka ise. Selleks pane seljakotti veekindlasse kilekotti pakitud vahetusriided (fliis, sokid, kindad, müts). Seljakotis olev veekindlalt suletud kilekott hoiab sind läbi jää vajumise korral veepinnal, ühtlasi on pärast jäist suplust kuivad vahetusriided väga vajalikud. Vee temperatuur Eesti oludes on jää all umbes 4°C ja seal puudub ka tuul. Saades tagasi jääle, peab arvestama ka tuule ja temperatuuri koosmõju. Näiteks õhutemperatuuril -10°C ja tuulekiirusel 10 m/s peab arvestama 31°C külmaga.

Tegutsemine läbi jää vajumisel
Kui vaatamata kõigile ettevaatusabinõudele oled siiski läbi jää vajunud, anna oma hättasattumisest hääle või vilega märku. Jääaugust väljaronimiseks pööra end alati näoga tuldud suunda (tulles jää ju kandis). Toeta käed (peopesad, sõrmed harali) koos randmetega õlgade laiuselt jääle nii, et ka küünarnukid toetuksid jääle. Tõsta jalad võimalikult veepinnale. Kui sul on jäänaasklid, siis suru nende teravikud jäässe. Jääle saades rooma või rulli end tuldud teed tagasi. Ära tõuse püsti enne, kui oled veendunud, et jää sind kannab. Saanud turvaliselt ohutusse kohta, tee kõik selleks, et ruttu sooja saada.
 
Tegutsemine läbi jää vajunud inimest päästes
Kui märkad läbi jää vajunud inimest, kutsu abi! Hüüa appi ja helista hädaabinumbrile 112. Hättasattunu abistamiseks on vähe aega - jääaluses külmas vees kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni kümne minuti jooksul, lapsed varem. Ennast ohtu seadmata lähene läbi jää vajunud inimesele mööda tema jälgi, kusjuures viimased kümme meetrit rooma või kasuta oma toetuspinna suurendamiseks kelku või suuski. Jäta enda ja jääaugu vahele umbes inimesepikkune vahemaa, kuhu saad tõmmata abivajaja. Ulata veesolijale niinimetatud käepikendus, olgu selleks siis suusakepp, kelk, puuoks või jopevarrukas.
NB! Vette kukkunule ei tohi ulatada kätt! Kuni kindlale pinnasele jõudmiseni jäta enda ja kannatanu vahele inimesepikkune turvatsoon, et jää teie kahe raskuse all ei murduks.

Õnnetusi on kergem ära hoida, kui nende tagajärgi likvideerida
Soovitan veekogudel liikumisel mõtelda alati „üks samm ette“ - enne veel kui lähed jäätunud järvele, jõele või tiigile, mängi mõttes läbi stsenaarium, mis saab siis, kui läbi jää vajud ja külma vette kukud.

Lapsevanemad ja vanavanemad! Osake märgata ohtusid oma kodu ümbruses, isegi vett täis jääkattega kraav võib teie lapsele ohtlik olla! Rääkige oma lähedastele ohtudest jäätunud veekogudel! Uisutamiseks soovitame kasutada jäähalli või selleks spetsiaalselt ette valmistatud kohta.

Liina Järvi
Ida päästekeskuse ennetustöö büroo nõunik