Turism / Vaatamisväärsused


Sündmuste kalender
E T K N R L P
   1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30 31  
Nädala eelinfo
50. nädal
49. nädal
Ametlikud teated
Vallavalitsus müüb korteri
Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Millist vallanime eelistad, juhul kui Rakke ja Väike-Maarja vallad ühinevad?
Väike-Maarja
Rakke-Maarja
Väike-Rakke
Pandivere
Vahet pole
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 540
Kasutajaid: 634
Foorumis teemasid: 113
Foorumis postitusi: 297
Koostööpartnerid

Vaatamisväärsused

Ebavere mägi asub Väike-Maarjast u 3 km. kaugusel Tartu maantee ääres, kõrgus 146 m. See sobib ideaalselt suusatamiseks, matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Mäe teemat on palju kordi kasutatud rahvajuttudes ja muistendites.

Äntu järved asuvad Väike-Maarjast 7-11 km kaugusel Tartu maantee läheduses. Neid on kokku 7 - suurimad neist on Sinijärv, Valgejärv ja Vahe- ehk Roheline järv. Äntu teised järved on Linaleo-, Mäeotsa, Umb- ja Kaanjärv. Vesi järvedes on rohekassinise värvusega ja põhjas asuva järvelubja tõttu väga läbipaistev.

Punamägi asub 1 km kaugusel Äntu suurimatest järvedest. Siin asus muinaseestlaste 3-osaline linnus Agelinde.

Kiltsi loss asub Kiltsist u 2 km kaugusel. Kiltsi loss koos kahe poolkaarekujulise tiibhoonega on Eesti suurejoonelisemaid ja omapärasemaid. See püstitati keskaegse, XIV-XV sajandist pärineva vasall-linnuse varemeile. 19. saj kuulus loss Krusensternide perekonnale. Lossitornis asub admiralituba, kus tutvustatakse tuntud meresõitjate Adam Johann von Krusensterni, Paul Theodor von Krusensterni ja Otto Paul von Krusensterni elu ja tegevust.

Vao mõisaansambel asub Kiltsist u 2 km kaugusel. See on rajatud valdavalt 18. saj Rennenkampffide aadliperekonna poolt. Vanimaks ehitiseks on 14. saj II poolel kohalikust paekivist ehitatud Vao tornlinnus - ainulaadne keskaegne vasallelamu Vana-Liivimaal. Torn taastati 1986. a ning praegu on teisel korrusel ekspositsioon, mis kajastab Vao torni, mõisa ja küla ajalugu ning Rennenkampffide perekonnalugu.

Varangu mõis on rajatud 17. sajandil, barokkstiilis mõisahoone aga 18. sajandil. See kuulus Koeru kihelkonda Järvamaal. Praegu on Väike-Maarja valla piirides. Valitsejamajas saatis oma noorpõlve mööda graafik Eduard Wiiralt.

Varangu allikad on Varangu mõisa lähedal asuval allikalal (34,5 ha). Need suured alaliselt "keevad" veelehtrid on väga tähelepanuväärsed.

Avispea kirik avati 29. sept 1935. a (nurgakivi pandi 13. mail 1934). Vabakoguduse palvemaja projekteeris insener-arhitekt Tiidemann. Raha saadi annetustest, ehitusel lõid kaasa ka koguduse liikmed.

Uniküla siin sündis 1898. aastal eesti helilooja ja dirigent Tuudur Vettik. Tema sünnikohta tähistab mälestuskivi, mis püstitati 1985. a.

Väike-Maarja muuseum ja turismi i-punkt. Muuseum asutati 1986. a kohaliku kolhoosi poolt. Muuseum asub endises kihelkonnakooli majas, kajastab kohalikku ajalugu möödunud sajandi viimasest veerandist nõukogude okupatsioonini ja Väike-Maarja kolhoosi ajalugu.
Turismi i-punkt avati 2000. a. Seal on rikkalik turismialane teave Väike-Maarja valla kohta, kuid leidub materjali ka kogu vabariigi kohta.

Väike-Maarja kirik ja kirikuaed. Kirik on vanim ehitusmälestis Väike-Maarjas, ehitatud 1370-ndate aastate II poolel (teistel andmetel 1346. a). Kirikuaeda on maetud viitseadmiral Paul Theodor von Krusensterni perekond, Otto Paul von Krusenstern, Rennenkampffid ja teised Väike-Maarja kihelkonna baltisaksa mõisnikud. Samas on ka kuulsa maadleja Georg Lurichi vanemate hauad.

Emakeeletammik

Aastast 1989 antakse välja väljapaistvate teenete eest eesti keele alal F. J. Wiedemanni keeleauhinda. Iga laureaat on istutanud Väike-Maarjasse oma tamme. Jakob Liivi pargis on laureaatide tammed aastatest 1993-1996 ning Väike-Maarja Vabadussamba pargis aastatest 1989-1992 ja alates 1997. aastast. President Lennart Meri tamm on muuseumi ees.

Vabadussammas Väike-Maarja kirikumõisa pargis. Sammas on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestusele.

Köstrimaja. Kultuuri- ja seltsitegelase köster Johan Kotli elupaik 1893-1933. Arhitekt Alar Kotli sünni- ja lapsepõlvekodu. Majal (Simuna mnt.5) avati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi ja Aiandusseltsi poolt 1990. a mälestusplaat.

Jakob Liivi monument. Mälestusmärk Jakob Liivile avati 25. sept 1938. a Väike-Maarja pargis (autor R. Haavamägi).

Väike-Maarja Õppekeskuse hoone. Tänapäeva arhitektuuri kaunis näide, asub Pikal tänaval. Väike-Maarja kolhoos ehitas selle oma keskusehooneks, valmis 1990. a. Projekti autor on M. Truu ja sisekujundaja M. Puusepp.

Rahvamaja asukohaga Pikal tänaval on ehitatud 1912. a põllumeeste seltsi poolt ja oli tol ajal suurim kivist maaseltsimaja. Praegu on Väike-Maarja rahvamaja jalutussaalis 1981. aastast G. Markelovi puitskulptuurid: Märt Meose ja Jakob Liivi kaksikportree ning Georg Lurichi büst. Fuajee seinal on E. Jänese freskomaal "Maarjapäevad".

Georg Lurichi mälestuskivi asub Aia tänava alguses. Georg Lurichi monument avati 22. aprillil 1966.

Märt Meose maja asub Jaama tänava alguses, ehitatud 1926. a. Märt Meos elas seal kuni maja natsionaliseerimiseni 1951. Hoonel avati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi poolt 1991. a mälestustahvel.



Jakob Tamme mälestussammas
Väike-Maarja vanal kalmistul.



Monumentaalskulptuur "Lahkumine"
Väike-Maarja vanal kalmistul. Autor skulptor K. Reitel.



Peeter Jakobsoni hauatähis Väike-Maarja vanal kalmistul.


Pudivere mõisas sündis 1865. a kirjanik Eduard Vilde. Sünnikohta tähistab mälestuskivi.







Simuna osavallas


Avanduse külas Orguse metsas asub meteoriidikraater. See on 8,5 m läbimõõduga suuruselt kuues Eestis. 1937. aastal ida poolt tulnud taevakeha (boliit) plahvatas Roelast veidi ida pool ning langes seejärel kildudena(meteoriitidena) maapinnale Kraater avastati alles 1984. a.

Avanduse mõis ehitati välja aastail 1679-1684. Praegune sopiline härrastemaja on kerkinud mitmes järgus 18.- 19.saj jooksul. 1849. aastast oli Avanduse mõis koduks ümbermaailmasõitjale, maadeavastajale admiral Friedrich Ben­jamin Lütkele (1797-1882).

Simuna kiriku on ehitusmälestis 13. saj. Kolmelööviliseks kodakirikuks ehitati 15. saj esimesel poolel. 1685 valmistas kuulus puunikerdaja Chr. Ackermann kirikule altari. 19. saj algul maalis Carl Sigismund Walther altarimaali. 1889 ehitas eesti rahvusest orelimeister Gustav Normann kirikusse oreli.

Simuna kirikuaias puhkab maastikumaalija Carl von Kügelgeni perekond, ka Muuga mõisa rajaja kunstnik Karl von Neff.. Simunasse on maetud von Pauckerite suguvõsa liikmed ja üle 60 aasta Simunas köstriks olnud, kohalik tunnustatud hariduse ja seltsitegelane Wilhelm Normann.

Mälestussammas kiriku ees on pühendatud Simuna kihelkonna langenud sõdureile. Vabadus­sammas avati 1927, lõhuti punaste poolt 1946 ja taasavati Muinsuskaitse Seltsi algatusel 1989.

Katku allikast, mis asub kirikust lõuna pool, saab alguse Pedja jõgi.

Vähem kui 1 km Simunast Laekvere poole asub teest lõuna pool Struve tulp. See tähistab 1816-1855 astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve juhtimisel (Simuna mail1827) meridiaanikaare mõõtmist. 2005. a kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja kaks meridiaani punkti: üks Struve kivi, teine Võivere tuuleveski juures.

Umbes km Simunast Käru poole asub teest ida pool Mällo paisjärv. See on paisutatud veel küllaltki väiksele Pedja jõele.

Käru külas (end Metsaküla, maanteest ida pool) on kirjaniku ja kunstniku Aleksander Suumani (1927-2003) lapsepõlve kodukoht.

Käru külas (maanteest lääne pool) on riigitegelase Juhan Kuke (1885-1942), kodukoht, mida tähistab mälestuskivi.