Turism / Muuseumid / Vao tornlinnus-muuseum


Sündmuste kalender
E T K N R L P
  1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31   
Nädala eelinfo
43. nädal
42. nädal
Ametlikud teated
Lihtmenetlusega riigihange sülearvutite soetamiseks
*Lihtmenetlusega riigihange "Kiltsi pargi puude hooldustööd"
*Lihtmenetlusega hange "Kiltsi mõisapargi niitmine"
*Vallavalitsus müüb korteriomandi
*Valla 2014. a hankeplaan
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Millise mulje jättis Sulle näitus "Sümbolite arhitekt Kotli"?
Suurepärane näitus
Sain palju uut infot
Üllatas Alar Kotli mitmekülgsus
Olin ka varem Kotli loominguga hästi kursis
Ei külastanud näitust
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 517
Kasutajaid: 618
Foorumis teemasid: 111
Foorumis postitusi: 294
Koostööpartnerid

Vao tornlinnus-muuseum

Tornlinnus

Torni tüüpi linnuseid esines Eestis XIV sajandil üsna arvukalt. Neid ehitati maa- ning veeteede julgestamiseks ja samuti paikadesse, kuhu ei olnud vaja arvuka meeskonnaga suuri linnuseid. Väiksemaid tornlinnuseid ehitasid vasallid, kes hakkasid XIV sajandi teisel poolel linnadest ja kindlustatud keskustest oma läänimaale kolima. Alistatud talupoegade ülestõusude tõttu olid feodaalid sunnitud rajama kaitseehitisi, mis tornlinnuste näol olid küllaldaseks toeks väiksemate kallaletungide korral. Eriti hoogustus tornlinnuste püstitamine pärast Jüriöö ülestõusu 1343. aastal, mil hävitati hulk mõisaid Põhja-Eestis. Seetõttu on tornlinnused levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Neist enamik on hävinenud, osa seisab varemetes. Ainsad hästi säilinud ja tänaseks restaureeritud tornlinnused on Vaos ja Kiius.

Vao tornlinnuse läbilõigeVao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt XIV sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõisapargi serval, kõrge nõlvaku kaldal. Orus voolab oja, mis saab oma veed lähedastest Mõisamaa allikatest, andes alguse Põltsamaa jõele.
Müürisisene treppVao tornlinnus on nelinurkne ja neljakandiline, ehitatud kohalikust paekivist. Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on võlvitud. Müüride paksuse järgi otsustades ei olnud Vao linnus mõeldud suuremate sõjaliste operatsioonide jaoks. Igasugusest siin toimunud sõjategevusest andmed puuduvad.

Kätepesukoht-lavatooriumVao tornlinnus oli vasalli alaliseks eluasemeks, millele viitavad danskeri (käimla), kätepesukoha, kabeli ja kamina olemasolu elukorrusel.
Keldrit ühendab teise korrusega kitsas müürisisene trepikäik, mis oli algselt ainukeseks pääseteeks keldrisse, kus hoiti nii laske- kui toidumoona. Esimene korrus oli töötegemiseks, viimane korrus aga vahipidamiseks.
Linnus restaureeriti endise Vao sovhoosi eestvedamisel 1986. aastal. Töid teostas Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond.

MõisaansambelWackede vapp (autor Anne Ehasalu)

Esimesed kirjalikud teated Vao mõisa ja küla kohta pärinevad 1442. aastast, mil Vao maad kuulusid de Wackede perekonnale. Viimaste nimi on andnud paigale nii eestikeelse (Vao) kui ka saksakeelse (Wack) nimekuju.
Rennenkampffide vapp (autor Tuuli Puhvel) Wackede järel kuulus mõis XVI sajandil Wedeweside, seejärel Budbergide, Anrepide, Pahlenite ja Helffreichide perekondadele.
XVIII sajandi esimesel poolel omandas Vao mõisa von Rennenkampffide perekond, kes alustas hoonete plaanipärast ehitamist.
Nende rajatud ongi põhiliselt kogu mõisaansambel. Häärber hävis tulekahjus 1918. aastal. Mõisnike eluasemeks sai valitsejamaja. Rennenkampffide perekonna käes püsis Vao mõis faktiliselt kuni 1939. aastani, mil perekond asus ümber Mõisa ajalugu kajastav stend Saksamaale.


Tornlinnus-muuseum

Linnust on võimalik külastada alates 1991. aastast. 1991-1997 tegutses endises valitsejamajas Vao muuseum Janis Tobrelutsu eraalgatusel.
1998. aastal valmis torni esimese korruse ekspositsioon koostöös Väike-Maarja Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu.
Torn oli aastaid lagunenud ja seda kasutati isegi sigade laudana. Kaminaruum elukorruselFotod jutustavad linnuse restaureerimisest, mõisahoonete järkjärgulisest valmimisest, elust mõisas ja külades.
Pikemat käsitlust leiab mõisa viimaste omanike vonVitraaž “Maarja” Rennenkampffide perekonnalugu. Vitriinidesse on välja pandud täiendavat materjali.
Teise korruse sisustamisel on püütud jäljendada ruumi keskaegset ilmet.
Keskel on massiivne laud, mida ümbritsevad metsseanahkadega kaetud tugevad toolid. Seintel ja laes on metallist sepisvalgustid. Ruumi kaunistavad vitraažid, mis valmisid a-tel 1998-2002.



Vao tornlinnus:
avatud kokkuleppel
Tel: 326 1625
E-mail: muuseum@v-maarja.ee
Piletid täiskasvanutele 2 eurot, õpilastele 1 euro


Vt. ka Vao Mõis