- Vao tornlinnus-muuseum
- Kiltsi loss ja admiralituba. Park ja õpperada
- Väike-Maarja Muuseum
Vao tornlinnus-muuseum
TornlinnusTorni tüüpi linnuseid esines Eestis XIV sajandil üsna arvukalt. Neid ehitati maa- ning veeteede julgestamiseks ja samuti paikadesse, kuhu ei olnud vaja arvuka meeskonnaga suuri linnuseid. Väiksemaid tornlinnuseid ehitasid vasallid, kes hakkasid XIV sajandi teisel poolel linnadest ja kindlustatud keskustest oma läänimaale kolima. Alistatud talupoegade ülestõusude tõttu olid feodaalid sunnitud rajama kaitseehitisi, mis tornlinnuste näol olid küllaldaseks toeks väiksemate kallaletungide korral. Eriti hoogustus tornlinnuste püstitamine pärast Jüriöö ülestõusu 1343. aastal, mil hävitati hulk mõisaid Põhja-Eestis. Seetõttu on tornlinnused levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Neist enamik on hävinenud, osa seisab varemetes. Ainsad hästi säilinud ja tänaseks restaureeritud tornlinnused on Vaos ja Kiius.
Vao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt XIV sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõisapargi serval, kõrge nõlvaku kaldal. Orus voolab oja, mis saab oma veed lähedastest Mõisamaa allikatest, andes alguse Põltsamaa jõele.
Vao tornlinnus on nelinurkne ja neljakandiline, ehitatud kohalikust paekivist. Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on võlvitud. Müüride paksuse järgi otsustades ei olnud Vao linnus mõeldud suuremate sõjaliste operatsioonide jaoks. Igasugusest siin toimunud sõjategevusest andmed puuduvad.
Vao tornlinnus oli vasalli alaliseks eluasemeks, millele viitavad danskeri (käimla), kätepesukoha, kabeli ja kamina olemasolu elukorrusel. Keldrit ühendab teise korrusega kitsas müürisisene trepikäik, mis oli algselt ainukeseks pääseteeks keldrisse, kus hoiti nii laske- kui toidumoona. Esimene korrus oli töötegemiseks, viimane korrus aga vahipidamiseks.
Linnus restaureeriti endise Vao sovhoosi eestvedamisel 1986. aastal. Töid teostas Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond.
Mõisaansambel
Esimesed kirjalikud teated Vao mõisa ja küla kohta pärinevad 1442. aastast, mil Vao maad kuulusid de Wackede perekonnale. Viimaste nimi on andnud paigale nii eestikeelse (Vao) kui ka saksakeelse (Wack) nimekuju.
Wackede järel kuulus mõis XVI sajandil Wedeweside, seejärel Budbergide, Anrepide, Pahlenite ja Helffreichide perekondadele.XVIII sajandi esimesel poolel omandas Vao mõisa von Rennenkampffide perekond, kes alustas hoonete plaanipärast ehitamist.
Nende rajatud ongi põhiliselt kogu mõisaansambel. Häärber hävis tulekahjus 1918. aastal. Mõisnike eluasemeks sai valitsejamaja. Rennenkampffide perekonna käes püsis Vao mõis faktiliselt kuni 1939. aastani, mil perekond asus ümber
Saksamaale.Tornlinnus-muuseum
Linnust on võimalik külastada alates 1991. aastast. 1991-1997 tegutses endises valitsejamajas Vao muuseum Janis Tobrelutsu eraalgatusel.
1998. aastal valmis torni esimese korruse ekspositsioon koostöös Väike-Maarja Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu.
Torn oli aastaid lagunenud ja seda kasutati isegi sigade laudana.
Fotod jutustavad linnuse restaureerimisest, mõisahoonete järkjärgulisest valmimisest, elust mõisas ja külades.Pikemat käsitlust leiab mõisa viimaste omanike von
Rennenkampffide perekonnalugu. Vitriinidesse on välja pandud täiendavat materjali.Teise korruse sisustamisel on püütud jäljendada ruumi keskaegset ilmet.
Keskel on massiivne laud, mida ümbritsevad metsseanahkadega kaetud tugevad toolid. Seintel ja laes on metallist sepisvalgustid. Ruumi kaunistavad vitraažid, mis valmisid a-tel 1998-2002.
Vao tornlinnus:
avatud 2013. aastal: 5. juuni - 31. august K-L kell 12.00-18.00, teistel aegadel kokkuleppel
Tel: 326 1625
E-mail: muuseum@v-maarja.ee
Piletid täiskasvanutele 2 eurot, õpilastele 1 euro
Vt. ka Vao Mõis