Turism / Matkarajad / Äntu-Nõmme looduse õpperada


Sündmuste kalender
E T K N R L P
   1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30   
Nädala eelinfo
40. nädal
39. nädal
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kui tihti sõidad rongiga?
Iga päev
Mõnel päeval nädalas
Mõni kord kuus
Mõni kord aastas
Ei sõida rongiga
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 540
Kasutajaid: 631
Foorumis teemasid: 113
Foorumis postitusi: 297
Koostööpartnerid

Äntu-Nõmme looduse õpperada

 

Lisainfo matkaraja kohta: 
Väike-Maarja turismiinfopunkt
Pikk 3, Väike-Maarja, Lääne-Virumaa 46 202
Tel: 326 1625; 526 3831
Rada on võimalik läbida ka koos giidiga.


Äntu-Nõmme looduse õpperada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve, üks Äntu tehisjärv (veehoidla) ning kolm Nõmme tehisjärve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.

Äntu-Nõmme õpperada viib teid aja- ja kirjandusloolistesse paikadesse, ka lubja tootmise ja paekivi objektidele.
 
Õpperada koosneb kahest osast:
1. 1980. aastatel rajatud 6 km Äntu looduse õpperada (vaatluspunktid 1-3, 8-13, 18-26)  
2. 4 km Kaan- ja Umbjärve ring (p 13- 17,13)
Neid võib läbida ka ükshaaval, jälgides matkaraja kaarti.

Äntu looduse õpperada (vaatluspunktid 1-3, 8-13, 18-26)


Siit algab õpperada1. Õpperada algab Valgejärve lähedaselt parkimisplatsilt. Tee äärde jääb üksikute mändidega sinilillekuusik. Hõredas alusmetsas kasvab magesõstar, kuslapuu, pihlakas, näsiniin, vaarikas, sarapuu. Iseloomulik on jänesekapsas, sinilill, metsmaasikas, härghein.


Siin oli Kersti Merilaasi lapsepõlvekodu.2. Olete jõudnud metsast välja niidule. Siinne liigirohke taimestik moodustab kireva lillevaiba, millele annavad värvi sinised kassisabad, imikad, ussikeeled, jumikad; punased tõrvalilled, põdrakanepid, ristikud; kollased kuldkannid, maarjalepad, moorputked; valged ja kollased madarad. Niidu serval näete endise Moora talu lagunenud hooneid. Siin veetis osa oma lapsepõlvest (1918. a) kirjanik Kersti Merilaas. Mälestuste põhjal sündis pikem luuletus "Lapsepõlv", milles kirja­nik ülistab Äntu looduse ilu:

Ei õnneski, ei võidus uhkes
nii kaunis hiljem näi maailm
kui seal, kus esmakordselt puhkes
ja ümbrust tajus lapsesilm.

Jääb omaks kitsas õuering,
kus kõiki asju hoitud peoga,
kus iga putuka ja teoga
sai kalliks sõbraks väike hing.
Nii mäletan sind, metsatalu,
su päeva pehmelt kuldset värvi,
noort sinihalli männisalu
ja rohetavaid Äntu järvi.

Jäi meelde lille kiirgav sina
ja punav lepik, pungasina
ja kuusemetsa tume müür
ja sammal, pehme, sametsile...


Õpperada suundub jälle sinilillemetsa.Lagendikul, enne Moora talu­hoonete varemeid, suundub vasakule rada, mida mööda minnes jõuate oja äärde punkti 21. Soovides minna raja pikemale osale, tuleb jalutada lagendiku lõppu, kus õpperada keerab paremale. Tee suundub jälle sinilillemetsa.

3. Paremal pool rada kasvab üle 30 aasta tagasi istutatud kuuse-lehise segakultuur. Kuuse ja lehise segapuistud on kõrge tootlikkusega, kuna kuusk kasutab toitaineid mulla pindmistest kihtidest, lehis aga sügavamalt. Üheskoos nad täiendavad teineteist. Lehistest on järel üksikuid. Ületate Rakvere-Tartu maan­tee ja suundute Nõmme viivale teele. Nüüd sammute otse edasi. (Keerates vasakule, jõuate vanale õpperajale.)

Järveoja kristallselges vees võib näha forellide maime.8. Olete jõudnud Punamäe oosile. Oosid (e vallseljakud) tekkisid umbes 11000 aastat tagasi, kui mandrijää taandumisel sulavesi liustiku serva ees olevasse jääjärve voolas. Sulavete poolt kaasakantud materjal settis lõhedesse ning nende ette jääjärve. Nii kuhjati lõhedesse vallseljakud. Nendele järgnes ümarate, ovaalsete või eb­korrapäraste mõhnade teke (kõrgus 2-30 m). Teel ületate Järveoja, mis ühendab viit Äntu järve. Selle kristalselt puhtas ja jahedas vees leidub jõeforellide maime.

Kattekollavaip Järveoja ääres 9. Üle Järveoja läänes on näha toredat kattekolla­vaipa. Tai­me kuni 1,2 m pikkune vars on roomav, varreharud tihedalt kaetud rõhtsalt aset­sevate lehte­dega. Taim levib niisketes kuusikutes ja sega­metsadesning seda võib kohata raja ääres mujalgi. Toredat vaa­te­pilti pakub ka oja, mille vees õitsevad kollased vesi­kupud ja vee kohal lend­levad vesineitsikud.

Võib-olla niisugune oli Punamäe maalinn.

10. Olete jõudnud Äntu Punamäe eeslinnuseni. Siit algab ala kõige selgekujulisem oos (suhteline kõrgus 23 m, nõlvade suurimad kalded 25°), millel asus Lõuna-Virumaa suurim linnus - Äntu Punamägi. See oli 240 m pikk ja kolme­osaline, koosnedes ees-, kesk- ja pealinnusest. Linnuse eri osad olid eraldatud kraavidega ja ümbritsetud vallidega. Punamäe skeem. Keskel sakiliste joontega vallide asukohadArheoloogide andmetel olid vallid üles laotud kivimüürina, mille peamiseks materjaliks oli paas.  Linnust kaitses mõlemalt poolt vesi: mäeseljaku all läänes voolab Järveoja, idas aga Nõmme jõgi. Linnus rajati I aastatuhande algul ja kandis nime Agelinde. Liivimaa kroonika andmetel peatus 1226.a Agelindel paavst Honorius III isiklik esindaja Modena piiskop kardinal Wilhelm.

Äntu Punamäe telkimisplats11. Nüüd asute kesklinnusel. Võite ette kujutada linnusemüüre, mis kaitsesid vaenlase eest varjule tulnud külaelanikke. Mõnikord tuli mitmeks nädalaks jääda linnusesse, seepärast olid linnamäel nii inimeste kui loomade jaoks varjualused: püstkojad, laudad. Kuid Muinasajal linnuses peetud võitlustest ajalugu vaikib. Punamäel peeti jaanipidusid. Legend jutustab, et Umbjärve uppunud rüütel käis jaaniõhtutel piduliste seast oma mõrsjat otsimas. Seni ta seda leidnud ei ole ja seepärast tuleb tal otsinguid jätkata (V. Rosenstrauch "Umbjärve rüütel").

1920. aastatel oli kesklinnusel Nõmme Orkestrantide Ühingu kõlakoda ja peoväljak. Elektrit saadi mäe all Nõmme jõel asunud elektrijaamast. Peoplatsina kasutati Punamäge veel 1960. aastatel, laagripaigana hiljemgi.

Praegune telkimisplats on rajatud 2003. aastal. Laagriplatsil on rahulik puhata. Kuna puudub autoga juurdepääs, siis on ööbijaid vähem kui Sinijärve telkimisplatsil.

Purre üle Nõmme jõe 12. Olete ületanud kesk- ja pealinnuse vahelise sügava lohu ning tõusnud pealinnusele. See linnuse osa oli looduslikult kõige rohkem kaitstud, kuna "mäe" kalle oli ja on praegugi väga järsk. Pealinnuse kultuurkihist on leitud savinõukilde, loomaluid, vurriluu. Ees- ja kesklinnuse kasutamine lõppes arvatavasti XI sajandil, pealinnust kasutati paar sajandit kauem kuni saksa ristirüütlite saabumiseni. Vene-Rootsi sõdade ajast (1656-1658) pärineb muinas­innuse kolmas nimetus - Rootsikants. Rootslased olevat siia varandust peitnud, mille otsimise jälgi võib nüüdki veel näha. Sügavad augud pealinnuses on tekkinud kruusa­võtmisest, väiksemad on varanduse­otsijate kätetöö. Kohalikud elanikud kutsusid mäge ka Vanapagana­mäeks. Muistseid lahingupäevi tuletavad meelde rahvajutud Punamäelähedasest palkteest ja sõjaülema hauast Kärsa rabas. Nüüd lahkute pealinnuselt tuldud teed mööda tagasi (mitte mujalt, et mitte tallata ära nõrka rohukatat), pöörate lohu kohalt paremale mäerinnaku serva pidi alla, jõuate Nõmme jõel oleva purdeni.

13. Siin asus 1918.-1938. a elektrijaam, mis andis voolu Nõmme villavabrikule, jahuveskile ja üleval asunud peoplatsile. Umbes 100 m ülesvoolu asus 19. saj vesiveski. Kui ei ole jõudu või aega, võite minna edasi mööda kallast ja jõuate punkti 18 (Nõmme jõest loe p 17).

Kaan- ja Umbjärve ring (4 km, p 14 - 17)

Laudrada üle Kaanjärve märgalaÜletanud purde, tuleb pöörata paremale, mitte vasakule, kust tuleb rada Umbjärvelt tagasi. Peagi keerate lagendikul vasakule kuivemat metsaalust otsima, et hiljem ületada märgala Kaanjärvest põhja pool. Jõuate jälle raudtee lähedale metsa, kust rada viib Kaanjärve lõunatipu juurde.

Äntu Kaanjärv14. Kaanjärv on soiste, pilliroogu täiskasvanud kallastega, 200 m pikk, 60 m lai, keskmiselt 3 m sügav. Järve kagusoppi suubub Jäola kraav, loodetipust voolab välja lühike oja, mis raudteesilla ees ühineb Nõmme jõega. Järves olevat peidus Rootsi sõjaväe varanduskast, teiste juttude järgi koguni kuldtõld, mida nägevat ainult läbinisti aus inimene. Seni polevat tõlda keegi näinud. Kaanjärve äärest viib rada Rakvere-Tartu maanteele, kust pöörate vasakule. Umbes 100 meetri pärast ületate tee, sealt viib teekond seitsmenda Äntu järve - Umbjärve äärde. Rada kulgeb mööda sügavaroopalist metsaveoteed. Selliseks muutuvad metsateed, kui valel ajal pehme pinnasega metsa välja veetakse. Jõudnud raiesmikule, keerate paremale ja lähete alguses piki metsa­serva ja siis, esialgu mööda Väike-Maarja ja Rakke, hiljem Väike-Maarja ja endist Avanduse valda eraldanud sihti.

Metsakäharikust samblavaip 15. Vasakule jääb eramets, paremale riigimets. Talumetsade tagastamisel tuli vanad piirikivid üles otsida ja metsa uued krunte eraldavad sihid raiuda. Riigimets jaotati kvartaliteks ja sihid rajati juba tsaariajal. Kvartalid on 550 X 450 meetri suurused ja enamasti põhja-lõuna ja ida-lääne-suunalised. Riigimetsas on hea nende järgi orienteeruda. Kvartalisihid on metskondade poolt alati korras hoitud, et metsa paremini majandada, aga ka tulekahjude korral kahjutulele juurde pääseda.

Silmitsedes metsa, leiate end kaunis looduserüpes olevat. Maapinnal kasvab rohkesti pohla, mustikat, mõnel pool ka leesikat. Kohati katab maapinda kohev samblavaip. Ja jälle roomavad kattekolla pikad ruljad varred! Kevadel ja suvel on mets täis hõiskavat linnulaulu. Kindlasti elavad metsas põdrad, metskitsed, jänesed. Kui aga näete mulda songitud radasid, siis teate, et metssiga on käinud toitu otsimas.

Vähe inimesi on Umbjärve näinud.16. Asute kõige üksikuma Äntu järve - Kärsa raba ääres asuva Umbjärve kaldal. Järve tuntakse vähe, vaid vähesed on seda näinud. Umbjärv on väike pilliroogu peitunud õõtskallastega metsajärvik.

1931. a kirjutas Evald Tammlaan, kelle isakodu asus teisel pool raba: "Ehk võib läbi metsa ja üle jõekäärude jalutada Umbjärvele, mille järsult turbakaldalt võib 3-süllalise õngelati otse alla virutada, ilma et see ulatuks põhja. Ja imestada, et kaldaäärsest roostikust pageb veel mõni havinolk otse sügavusse..." Ka Umbjärves olevat varandusekirst. Kord põgenenud Rakke rahvas läheneva vaenlase eest Umbjärve äärde rappa ja lasknud varakasti järvepõhja. Varandust valvavat must kukk. Kast olnud selgete ilmadega põhjast näha, kuid hiljem mattunud mudasse.

Rada kulgeb piki Umbjärve idakallast ja oja äärt ning viib Nõmme jõeni.

Nõmme jõgi - üks Põltsamaa jõe algustest.17. Nõmme jõgi algab endise Äntu mõisa juurest allikast ning suubub Põltsamaa jõkke.



Jõgi toitub peamiselt põhjavetest, on 14 km pikk, 5 m lai ja 0,3 - 0,7 m sügav. Voolukiirus on enamasti 0,4 m/sek. Jõe poolkõrged kaldad on palistatud halli lepa-, paju- ja kasevõsaga ning suuremate sangleppadega. Põhi on liivane, kivine või kruusane. Vesi on selge, puhas ning külm. Jões võib näha 1-2 ruutmeetri suurusi allikmailase kogumikke. Kaladest on püütud haugi ja jõeforelli. Forelli soodsa sigimis- ja kasvu­paigana on Nõmme jõel suurkalanduslik väärtus. Kopratöö19. saj lõpul leidus siin ka rikkalikult jõevähki, hilisemad teated vähkide kohta puuduvad.

 
Jões leidub rohkesti kobraste langetatud puid. Koprad, meie suurimad närilised lange­tavad puid, et ehitada kuhilpesi ja pesade kaitseks vett paisutada. Siit saavad nad endale kõhutäidet nii suvel kui talvel. Koprad toituvad veetaimedest ning puude okstest ja koorest.

NB! Ettevaatust jõe ääres sisselangenud koprakäikudega. 

Õpperada aga kulgeb mööda Nõmme jõe kallast vasakule, allavoolu. Jälgi jõe voolusuunda! Rohkem kui ühe kilomeetri ulatuses on nüüd võimalik imetleda jõge ja ümbritsevat metsa. Jõuate jälle Rakvere-Tartu maanteele, lähete sellest üle, kõnnite edasi ja ületate purde. Olete jõudnud vanale õpperajale.

Purde juurest tuleb keerata paremale. Veel vaatlete Nõmme jõge ja vasakul asetsevat Punamäge. Peagi jõuate metsa.

18. Siinse metsa alustaimestikus on enamlevinud tarnad ja kõrrelised, vähem on soosõnajalga, soomadarat, soo-osja. Kasvavad jänesekapsas, kõrvenõges, kattekold ja sõnajalg. Matkarada suundub mööda Rakvere-Tartu maanteed vasakule ja u 150 m pärast paremale Mäetaguse järve äärde.

Mäetaguse järv - 5 m sügavune metsajärv.19. Teie ees asub Mäetaguse järv. See 0,25 ha suurune ja 5 m sügavune metsajärv, toitub peamiselt allikatest. Väljavooluks on Järveojaga ühinev ojake. Veepeeglil ujuvad vesikupud ja valged vesiroosid; vees kasvavad vesikuused, vesiherned ja mändvetikad; kallastel tarnad, pilliroog, ubaleht, harilik soosõnajalg, jõhvikad, käpalised.

Paremal pool rada näete madalsookaasikut, mis edaspidi läheb üle rabamännikuks. Tee ääres kasvavad mustikad, rabamurakad, pohlad, sinikad, tupp-villpead. Laudteel peesitavad soojal suvepäeval sisalikud. Teel möödute vaigutatud mändidest. Männikoorele tehti sisselõiked, millest väljavoolav vaik koguti plekktorbikutesse. Vaiku kasutati tõrva­ajamiseks, tärpentini valmistamiseks jne.

Vaade Linaleojärvele “mäelt”.20. Olete tõusnud mõhna harjale ning näete eemal Linaleo- e Linajärve. Selle lubjatoitelise 0,25 ha suuruse läbivoolujärve sügavus on 5,6 m. Järve läbib nagu kõiki teisigi järvi ühendav Järveoja. Vees kasvab mändvetikaid, valgeid vesiroose, ujuvat penikeelt ning kollast vesikuppu. Äntu mõisast toodi siia linasid likku, sellest ka järve nimetus. Kui olete mäest alla laskunud, võite minna mööda väikest laudteeharu vaateplatvormini ja imetleda sealt järve. Edasi kulgeb rada mööda romantilist Järveoja kallast. Ümbritsev mets on ürgse ilmega. Suvel on siin jahe ja hämar. Pange tähele raja ääres kasvavat sõlmes kuuske. Pärast oja ületamist jõuate Moora raiesmikule.

Järveoja kõrged kaldad annavad aimu, et kunagi oli siin vett rohkem.21. Järveoja kõrged kaldad annavad aimu oja kunagisest veerohkusest. Oja ääri katavad kohati kolmissõnajala kogumikud, võite leida soosõnajalga ja kõdutoidulist klorofüllita seenlille (seda kasvab ka Punamäe oosil). Järves elavad vähid. Enne Valgejärve äärde jõudmist ületate Järveoja.

Valgejärv vaadatuna idakaldalt.22. Teie ees on Äntu Valgejärv (Valgjärv, Paralepetsa järv). Selle 1,4 ha suuruse ja kuni 8 m sügavuse allikatoitelise järve vesi on väga läbipaistev (6,1-6,8 m) ja heleroheline, kohati valge. Põhja katab järvelubi. Kaldad on õõtsikulised, vee­ piiril kasvab pilliroog. Vees leidub valget vesiroosi ja penikeelt, kaladest haugi, ahvenat, särge. Järv on allvee­sportlaste meeliskoht. Vastaskaldal on ujumis­sild. Ka Valgejärv peidab endas varandust. Rootslased olid Põhjasõja ajal põgenedes oma raudse rahakirstu järve uputanud. Keegi seda ei leidnud. Ainult Mäetaguse möldrile oli rahakasti asukoht unes ilmunud, kuid ta pidi pärast varanduse kättesaamist sellest poole vaestele jagama. Seda ta ei tahtnud teha ja uppus varanduse väljavõtmisel.

23. Siinsel alal oli matkajate süü tõttu 1983. a tulekahju. Turbaaladel levib tuli pinnases rohukamara all ning seda on väga raske kustutada. Puude juurestik põleb ära ning puud on määratud hukkumisele. Kahjutuld meenutavad turbasse põlenud sügavad augud ja okaspuudeta noor kaasik. Matkaja! Ära tee järve ääres tuld selleks mitte ettenähtud kohas! Lõkke all olev turvas võib süttida. Rada mööda edasi minnes otsige puude hulgast kõrgeid kadakaid, mis kohati on männid oma embusesse võtnud.

Tõeliselt roheline Roheline järv.24. Äntu Roheline järv (Vahejärv, Väikejärv) jääb Sini- ja Valgejärve vahele. Selle 0,8 ha suuruse järve keskmine sügavus on 3,3 m.Vähetuntud värvita seenlillRohelise värvuse annab põhja kattev järvelubi, põhjani läbipaistev rohtukasvanud vesi ja ümberringi rohetav loodus. Kaldal kasvab pilliroog, veepinnal valge vesiroos ja penikeel, põhjas mändvetikas. Mändvetikad­ elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, mõned liigid isegi kuumaveeallikates. Nendesse ladestub rohkesti lupja. Välimuselt meenutavad mändvetikad osje.

Vetikad on veekogude puhastajad, põhilised hapniku tootjad. Neid kasutatakse ka vee kvaliteedi ja sanitaarse seisundi bioloogilisel hindamisel. Allikaid järves näha ei ole.

Kõige imelisem järv - Äntu Sinijärv.25. Teie ees on kaitseala huvipakkuvaim järv - Äntu Sinijärv (Suurjärv, Pikkjärv, Tedrejärv, Prillapatsi järv). See Eesti kõige selgema, eriliselt sinakasrohelise veega järv on järvestiku lähtejärv ning lubjatoiteliste järvede kõige iseloomulikum esindaja Eestis. Järve põhjaosas on suured allikad, mille "töötamist" on võimalik paadiga järvel sõites näha, kuna vesi on ka kõige sügavamas kohas (8 m) põhjani läbipaistev. Suurte allikalehtrite tõttu on vesi siin suvelgi jahe. Valge vesiroos - järvetaimede kuningannaJärv on 2,4 ha suurune, kujult piklik, väga sopiline, kahe suure poolsaarega. Kaldad on õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel kasvab lopsakas taimestik (vesisammal, mändvetikas, kuuskhein). Kaldal kasvab pilliroog, tarn, ubaleht, soopihl, ädalalill. Rajalt, mis viib teid ümber järve põhjaotsa, avanevad üha uued vaated ning imelised värvid.

 
Sinijärve telkimisplatsil on võimalik puhata.26. Olete jõudnud telkimisplatsile. Siin on teil võimalik lõket teha, keha kinnitada ning vajadusel ka öö veeta.

Matkarada viib edasi mööda Sinijärve läänekallast. Veel kord saab imetleda erilist rohekassinist vett. Pildistamiseks kõige ilusamad vaated saab kunagiselt saunaplatsilt, eriti kui paistab päike „õigest“ suunast. Ärge tehke seal tuld!

Olete jõudnud õpperaja lõppu - Valgejärve läänek­aldale.Rada viib Sinijärve kallastpidi edasi, jõuab Rohelise- e Vahejärveni. Peatu vaateplatvormil, näed, et vesi on palju tumedam, kuid ikka veel roheline. Paremalt hakkab paistma Valgejärv. Samas on ka ujumissild. Matkaraja lõpuni, Valgejärve parkimisplatsini on sealt 150 m.
 



Äntu-Nõmme matkaraja läheduses asuvad huvipunktid:

Nõmme Veskijärv ja Punamägi enne vihma.5. Nõmme Veskijärv. Järve lääneküljel asub veskitamm. Arvatavasti oli veski siin juba enne Põhjasõda. Need praegu varemetes veski- ja villavabriku hooned on ehitatud 1898. aastal. Majad põlesid 1913, kuid ehitati uuesti üles ja nendes tegutseti kuni kolhooside asutamiseni.

Eemal vasakul järve kaldal on lagunenud Nõmme mõisa peahoone, mille varemedki on tänaseks likvideeritud. Mõis eraldus Tam­mikust 1793. a. See on kuulunud von Krusensternidele, viimasteks mõisnikeks olid 1938. a-ni Pahled. Nõmme mõisas elas aastail 1842-1856 baltisaksa kunstnik-maastikumaalija Konstantin Kügelgen (1810-1880). Siinne periood oli tema loomingus kõige viljakam. Noorpõlves elas Nõmme külas ka kirjanik Mihkel Jürna, kelle juures 1930. aastate algul suvitas August Alle. A. Alle armastas järvest kala püüda. Mõnikord pani ta püütud forellid "suud­pidi vette köide" ja teenis linna­sõprade poolt harrast imetlust, kui mõne minuti jooksul ilmus värske forellisaagiga. Tänapäevalgi püütakse järvest peale särje, ahvena ja haugi ka forelli. 

Äntu Tehisjärve telkimisplats 28. Äntu Tehisjärve telkimisplats. Seal on varjualune-paviljon, kus on mõnus istuda ja keha kinnitada. Samas on ka lõkkeplats ja väikelastele sobiv madala veega suplusrand.

Äntu Tehisjärve on rajanud veehoidlana Väike-Maarja kolhoos, et niisutada rohupõlde. Järv valmis 1988-89. See on 4 m sügav, laugjas ainult lõunaosas, kus on ka ujumiskoht. Põhjas ei ole allikaid, vesi pumbatakse järve. Kolhoosi ajal oli Äntu küla põldudel kokku 20 km torujuhtmeid, kust võeti vett 27-le vihmutile. Põldudel kasvanud rohi viidi Ebavere mäe lähedale leheproteiinitehasasse (praegu OÜ Ebavere Graanul).

Hüljes Poiss maiuspala ootamas 29. Kaarega ümber järve saab Äntu kalakasvatusse. See on eraomand, siseneda  lubatakse järvepoolselt teelt. Kalakasvatus on  Väike-Maarja kolhoosi poolt rajatud 1970. aastatel, tänapäeval on seda tugevasti laiendatud. Forellid elavad tiikides, kuhu on juhitud Nõmme jõe vesi. Forellid armastavad selget ja jahedat vett. Kasvatatakse eri liiki forelle, mida on võimalik ka kohapealt osta.

Eriliseks vaatamisväärsuseks on ühes basseinis vilkalt liikuv hüljes. Eriti nobe on ta toidu järele hüppama. Hüljes Poiss toodi Audru karusloomakasvandusest 2008. a aprillis. Siin on tal paremad elutingimused kui Audrus, kus bassein oli ainult 4X4 m ja poole meetri sügavune.

Puhkeala Härma talu õuel. 30. Härma talu.

Härma talu peremees Heiti Erala on rajanud vibukütiraja.
Vibukütirada algab samuti taluõuelt. Vibu saab raha eest laenutada. Algul võite lasketiirus harjutada, siis suunduda metsa, kus on märklaudadel metsloomade kujutised. Kaaslasega võisteldes avaneb võimalus  lasketäpsustki mõõta. Vibulaskmise kohta saab infot tel: 525 4758 (Heiti) või 5326 7057 (Luule)

Lindrehti allikas 31. Taluõuelt mööda teed väljudes tuleb keerata paremale, kui tahate näha omal ajal väga suurt ja veerohket Lindrehti allikat. Kuivade suvedega on see väikesemaks jäänud. Allikas on looduskaitse all.

Siit saab alguse koos Härma talu allikaga üks Kärsa oja lisajõgi, mis omakorda suubub Nõmme jõkke.

Vana Simuna maantee, taamal Uguri mägi 
32. Uguri mägi - hiiemägi. Mäel kasvavad toredad kõrged männid, kuuski on vähem. Samas on värisevate lehtedega haavad, ka lepad ja pajud. Võite üles otsida piknikuplatsi ja seal puhata. Mäe loodeotsas näete Äntu mõisa lubjapõletamise maa-ahjude varemeid. Olete jõudnud Pandivere paeriigi objektidele. Paeriigi moodustasid 2005. aastal viis (praegu neli) ümbruskonna valda, et üheskoos arendada piirkonnda, kus on palju pae- ja lubjatootmise objekte, samuti paekiviehitisi.

Äntu mõisa lubjaahju vare Maa-ahi oli kõige varasem lubja paekivist saamise võimalus. Ahi oli ümmarguse või ovaalse 1,5-7 m läbimõõduga pealt kumeralt ahenev 3-5 m kõrgune ruum. See oli tehtud paekivist, kuid seest vooderdatud tugevama kiviga. Paemurrust toodud kivi laoti ahju. Kütteava taha jäi kolderuum ja selle kohale kivide vahele vertikaalsed suitsukanalid. Täiteavad müüriti kinni, järele jäid avad suitsulõõride jaoks

Köeti puudega nädal aega, nii et temperatuur tõusis 1100-1300 kraadini. Siis jahutati ahi maha ja lubjaks põlenud kivi võeti ahjust välja. Tavaliselt oli kõrvuti mitu ahju: üks küdes, teine jahtus, kolmandat täideti jne.

Äntu allikatiik 33. Äntu allikad. Maast pulbitseb mitu veejuga, moodustades allikatiigi. Ümbruskonnas on veel mitu väikest allikat.

Need kõik on lähteks
Nõmme jõele, see aga üheks alguseks Põltsamaa jõele.



Äntu viinavabriku korsten 34. Endine Äntu mõis - park, viinavabrik. Äntu oli tuntud ja pika ajalooga mõis. Juba 1277. a oli mõisas Taani kuninga vasalliks Robertus de Engdis, kellest ka Äntu nimi. Mõisa peahoone põles 1970. aastate alguses.

Äntu park annab oma liigirohkusest tunnistust veel tänagi. 1908. a ehitatud Äntu viinavabrikust on järel varemed, kuid paekivist tahutud 20 m kõrgune korsten on hästi .säilinud. 



Järaniku kruusakarjääri „järv“ 35. Järaniku (Äntu) kruu­sakarjäär, mis on täitunud veega. Kruusliiva kihi paksus on 3-7 meetrit, sealt on kruusa kaevandatud juba mõisa ajal, ka hiljem, kuid ebaühtlaselt. Tulevikus tuleks karjäär täielikult ammendada, et karjäärinõgu täituks piisavalt sügavalt veega, kujundades kauni karjäärijärve. Karjäär asub eramaal. 

 

Nõuded Äntu maastikukaitsealale

Kaitseala põhieesmärgiks on Äntu allikajärvede ja Nõmme - Ebavere servamoodustiste keskosa ning nendega piirnevate metsa­koosluste ja muinsusobjektide kaitse ja tutvustamine.

Lubatud tegevus:
  • Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt Asja­õigusseadu­sele.
  • Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.
  • Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. oktoobrist kuni 28.(29). veebruarini ning harrastuspüügivahenditega kalapüük.
Keelatud tegevus:
  • Kaitsealal on keelatud jalgratastega sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid.
  • Vee-mootorsõidukitega liiklemine on kaitsealal keelatud.
Tekst: Ellu Moisa, Tiit Lõugas, Tiiu Maran, Marju Metsman
Fotod: Ellu Moisa, Hanna Maran, Meelis Lokk (1. foto Äntu Sinijärv)
Kaart: EOMAP Kaubandus AS