Turism / Muuseumid / Kiltsi loss ja admiralituba. Park ja õpperada


Sündmuste kalender
E T K N R L P
  1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31   
Nädala eelinfo
44. nädal
43. nädal
Ametlikud teated
Lihtmenetlusega riigihange sülearvutite soetamiseks
*Vallavalitsus müüb korteriomandi
*Valla 2014. a hankeplaan
*Vallavalitsus üürib välja ruumi Väike-Maarja sauna hoones
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kas osaled Priit Pärna animafilmiõhtutel Väike-Maarja seltsimajas 27.-29. oktoobril?
Osalen kindlasti
Ei tunne filmiõhtute vastu huvi
Filmiõhtuid võiks tihedamini olla
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 517
Kasutajaid: 619
Foorumis teemasid: 111
Foorumis postitusi: 294
Koostööpartnerid

Vao tornlinnus-muuseum
Kiltsi loss ja admiralituba. Park ja õpperada
Väike-Maarja Muuseum

Kiltsi loss

Mõisahoone esivaade

Kiltsi mõisaansambel
XVIII sajandi lõpul rajatud Kiltsi mõisaansambel Lääne-Virumaal on üks Eesti suurejoonelisemaid ja omapärasemaid.Lossi tähistav kivi mõisa pargis Loss püstitati keskaegse XVI-XV sajandist pärineva vasall-linnuse varemeile. Kuigi Kiltsi oli väike, ilma sisehoovita linnus, oli tema seotus XVI sajandi sõjaliste sündmustega märkimisväärne. Suurim kokkupõrge toimus siin Liivi sõja ajal 1558. aasta talvel Liivi ordu ja Vene väesalkade vahel. Tolleaegne Kiltsi omanik Robert von GILSEN organiseeris kantsis tõhusat vastupanu. Liivi sõja lõpuks oli linnus varemetes ja 1600. aastal ei mainitud teda enam kindlustatud kohana. Gilsenite suguvõsa andis paigale Kiltsi saksapärase rööpnime GILSENHOF. Vanad linnusrmüürid  ja hilisemad juurdeehitisedXVI sajandil mainitakse Kiltsi vesiveskit. Arhitektuuriliselt huvitav veskihoone kuulus Baltikumi vanimate hulka.

Vähemasti XIV sajandi lõpust kuulus Kiltsi Assenite perekonnale, kelle järgi tuletatud ka tema saksakeelne nimi Ass, paiga eestikeelne nimi seostub Gilsenitega kelle kätte läks koht pärast 1514.a. Seejärel kuulus mõis Zoege von Manteuffelitete ja Rosenite perekonnale.

1784. aastal omandas Kiltsi mõisa major Hermann Johann von BENCKENDORFF. Asuti vanu linnusemüüre kokku sobitama uue varaklassitsistlikus stiilis ehitatava mõisahoonega. Benckendorffide vapp lossi ukse kohalLossi esifassaadi kaunistab tänagi Benckendorffide Brevernite liitvapp. Peahoone valmis 1790. aastatel, ent härrastemajale jäi kunagisele linnusele viitav raskepärane arhitektuur, mida leevendati kahe poolkaarekujulise tiibhoonega. Linnusest on säilinud kaks ümarat ja kaks nelinurkset laskeavadega torni, maa-alused ruumid koos munakivipõrandaga ja hoone keskse osa välisseinad. Ehituse käigus lisandus vestibüül laia paraadtrepiga.
Kiltsi loss linnulennult. f. E. GrensmannAja- ja kultuuriloos on Kiltsi lossil eriline koht. XIX saj. kuulus loss von Krusensternide suguvõsale. Adam Johann von KRUSENSTERNI (1770-1846) juhtimisel teostus vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806), mille põhjal koostas ta "Lõunamere atlase".

Admiral A. J. von Krusenstern oli seotud paljude mereekspeditsioonide ettevalmistamise ja juhendamisega. Admiral A. J. von KrusensternAastail 1816-1822 elas teadlane pidevalt Kiltsis. Siin valmisid tema tähtsamad tööd, nende seas ka eelpoolnimetatud atlas - tähtsaim merekaartide kogumik Vaikse ookeani kohta XX sajandi alguseni.
Admiral suri Kiltsis 1846. aastal, tema põrm sängitati tsaar Nikolai I erikäsu kohaselt Tallinna Toomkirikusse. Perekonna matmispaik asub Väike-Maarja kirikuaias.

Lossi trepp, seinal originaalgravüürid ümbermaailmareisilt 1920. a alates asub lossis kool. Tänu sellele on ajalooline hoone säilinud. Alates 1994. a hakati hoonet etapiti restaureerima. Norra finantsabi toel jõudis peahoone restaureerimine 2010. a sügisel lõpule. Renoveerimise käigus puhastati haruldased seinamaalingud, lossi alt kaevati välja keskaegsed ruumid, leiti keskaegne grafiti, hoone siseruumide kujundus sai mõisaaegse ilme, taastati saali kõrval asetsev rõdu, mis omal ajal ehitati A.J.von Krusensterni palvel tema haiguse ajal. (vt galeriid)

1993. aastal asutasid Kiltsi põhikooli õpetajad ADAM JOHANN von KRUSENSTERNI nimelise mittetulundusühingu, mille eesmärgiks on aidata kaasa õpetlase nime jäädvustamisele Eesti kultuurilukku. Ühing on korraldanud mitmeid ajalookonverentse ja tema algatusel on Eesti Post välja andnud admirali portreega ja Kiltsi mõisaga postmargid koos eriümbrikutega. 2008. a valmis dokumentaalfilm „Spe Fretus- lootusele tuginedes“ (ettetellimisel võimalik näha Kiltsi lossis) ja 2011. a A. Heina monograafia „Kiltsi mõis“. 


Admiralituba
9. novembril 1995. a möödus 225 aastat admiralVäljapanek admiralitoas Adam Johann von Krusensterni sünnist. A. J. von Krusensterni nimeline Fond tähistas seda sünd-must - 16. novembril avati Kiltsi lossis admiralile ja õpetlasele pühendatud mälestustuba. Tseremoonial viibisid Krusensternide perekonna esindajad, s.h. admirali otsene järeltulija kuuendast põlvkonnast Katharina von Schnehen Saksamaalt.

Sõjalaeva mudel 18. saj lõpust Lossitornis asuvas mälestustoas eksponeeritakse Adam Johann von Krusensterni, tema poeg Paul Theodor von Krusensterni (1805-1881) ja pojapoeg Otto Paul von Krusensterni (1834-1871) elu ja tegevust tutvustavat materjali. Seal on tähelepanuväärivaid ja rariteetseid esemeid:
· taldrik, mille A. J. von Krusenstern 1814. a Inglismaalt kaasa tõi,
· XIX saj I poolel admiralist Prantsusmaal valmistatud originaallitograafia,
· "Kapten Krusensterni ümbermaailmareisi atlase" juurde kuuluvad vase-lõiketehnikas valmistatud originaalgravüürid.
· Medal ümbermaailmareisist 1803 – 1806 osavõtnule
· Juubelimedal admirali 50-ks teenistusjuubeliks

Park ja loodusõpperada
ÕnneallikasKiltsi mõisa park oli algselt A. J. von Krusensterni poolt kujundatud vabas stiilis inglise pargina. Tähelepanuväärne on paekivi müüritistega kujundatud õnneallikas, korrastamist vajab tiik. Üle tiigi paistavad 16. saj vesiveski varemed. Säilinud on mõisaaegne karusmarjaallee, mis viib koerakivi juurde. Tiik ja vesiveski varemedPargis võib leida jugapuud, siberi nulgu, sahhalini pargitatart ja viinamäetigu.

Parki ja mõisa ümbrust läbib 2 km pikkune loodusõpperada. Rajal on 20 vaatluspunkti. Need on varustatud kiletatud teabekaartidega. (Rajalehed ja giid Kiltsi koolist). Alates 2011 aastast on park renoveerimisel.

Püha tamm Koerakivi mõisaproua kalli koera auks

Kontakt ja külastusinfo:


Eelneval kokkuleppel on mõis avatud külastajatele aastaringselt
telefonil: (+372) 5340 2114 

Grupid ja giid ettetellimisel.

Info:
http://www.v-maarja.ee/kiltsipk/turist.htm

Kiltsi Põhikool
Liivaküla küla
Väike-Maarja vald
Lääne-Virumaa  46 201  
Mob.  5340 2114 
Tel. 32 53 401
http://www.v-maarja.ee/kiltsipk/ 

Adam Johann von Krusensterni nimeline MTÜ
A/k EE312200001120293181 Swedbank

Renoveeritud Kiltsi mõisa on võimalik kasutada ka konverentside, pidustuste, koolituse, laagrite jpms läbiviimiseks. Lisainfo  telefonil: (+372) 5340 2114 (kuni 1 h 40.- eur, kuni 24 h 400.- eur)