Porkuni mõis
(Väike-Maarja kihelkond, Schlosh Borkholm)Ajalooliselt on Porkuni alad 1240. aastast kuulunud Tallinna piiskoppidele. Mitmed uurijad on avaldanud arvamust, et 13. sajandi algul võis praeguse Porkuni järve keskel asuval Küngassaarel olla eestlaste muinaslinn, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole.
1477-1479. aastatel laskis Tallinna piiskop Simon von der Borckh (kelle järgi koht edaspidiseks ka nime –Borckholm—Porkuni sai ) ehitada saare põhjaotsale kivilinnuse. Linnuse eluiga oli aga lühike: 1558. a. Liivi sõja käigus purustatud linnus kaotas sõjalise tähtsuse ja hakkas vaikselt lagunema.
17. saj algusest on Porkuni alad kuulunud Baltisaksa mõisnike suguvõsadele:
- 1628 – 1799 Tiesenhausenid
- 1799 – 1803 Ungern – Stenbergid
- 1803 – 1835 Baumgartenid
- 1835 – 1869 Essenid
Kuberner Essenist räägitakse mitmesuguseid legende. Kunagi olnud endise Vao küla elaniku Linda Veisbergi (sünd Meibaum) ema-ema Koonu mõisas pesutüdrukuks. Pesnud pesu ja käinud Porkuni järves loputamas, hiljem pannud pesu järve äärde põõsastele tahenema. Kord sõitnud kuberner mööda ja küsinud, mis nartsud seal põõsastel vedelevad. Pesutüdruk vastanud: “See on paruniproua pesu”.
Essen olevat toonud Riia raekoja vana kella Porkunisse ja seadnud selle vana piiskoplossi väravatorni üles.
1869 – 1920 (1939 ) olid mõisa omnikeks Rennenkampffid
1870 – 1874 ehitas Ludvig von Rennenkampff Porkunisse kivist häärberi (neogooti stiilis). 1920. aastal mõis riigistati. 1924.a anti mõisasüda Riigi Kurttummade Koolile, mis oli asutatud 1866.a Vändras ja millele Eesti Vabariigi algaastail paremaid ruume otsiti.
(1955.aastal valmis lossi vastu arhitekt Raul Kivi projekti järgi uus kurtide koolimaja.)
Mõisa maad jagati maareformi järgi elanikele. Ernst Magnus von Rennenkampffil õnnestus enamus Porkuni keskuse maid tagasi osta (va koolile eraldatud alad). Püsima jäid ka Porkuni Kännukülla mõõdetud väiketalud. E. von Rennenkampff lahkus Eestist 1939 a. Talle kuulunud aladele asutati 1940. aastal Porkuni sovhoos, mis sõja ajal küll kaotati, kuid hiljem tegutses selle nime all 1952. aastani, mil temast sai Põdrangu sovhoosi üks osakond. Kännukülast moodustati 1949. aastal Porkuni kolhoos, mis hiljem mitmete liitumiste tulemusena ühines Väike–Maarja kolhoosiga ja on siiani säilitanud oma ajaloolise sideme Väike-Maarjaga (14. sajandi II poolest Väike- Maarja kihelkond). Põhiosa Porkunist on aga majanduslike ühinemiste tulemusena praegu ka administratiivselt liidetud Tamsalu vallaga.
Vt. ka 10 mõisa ring Pandiveremaal