Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
24. ja 25. aprillil 2013 toimus Väike-Maarjas rahvusvaheline konverents "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II".Toimuvast tegi veebiülekande Tartu Ülikooli multimeediakeskus. Seda saab järelvaadata aadressil: www.uttv.ee,
Konverentsi ajakava
Konverentsiga tähistati 25 aasta möödumist F. J. Wiedemanni keeleauhinna asutamisest.
Fotod konverentsist
*****
19. aprillil 2012 toimus Väike-Maarja rahvamajas F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev.
Päevakava:
• Avasõnad, tervitus. Jüri Valge, Indrek Kesküla
• Kodukeele kütkes. Mari Tarand
• Wiedemanni grammatika eesti keeles. Heli Laanekask
• Kõnekäändude mõistmisest Väike-Maarja Gümnaasiumi näitel. Kätlin Kaare (juhendaja Ülle Lääne)
• Mari Tarand istutas keeletammikusse oma nimipuu.
Laulis Väike-Maarja Gümnaasiumi tütarlastekoor (dirigent Ly Ipsberg), Mari Tarandi keelealasest tegevusest rääkis Irma Sild.
Korraldajad:
Haridus- ja Teadusministeerium,
Emakeele Selts,
Väike-Maarja Vallavalitsus
Väike-Maarja Gümnaasium
*****
Aastast 1989 antakse väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel välja F. J. Wiedemanni keeleauhinda.
Wiedemanni auhind on otsekui koputus kõigi nende südamele, kellele teised keeled on armsamad kui emakeel (U. Liivaku, keeleauhinna 1993. a laureaat)
1988. aasta sügisel sai ühes eesti peres, Irma ja Jüri Silla kodus, küpseks mõte panna alus uuele kultuuriauhinnale, pereema ettepanekul keeleauhinnale. Irma Sild oli Väike-Maarja keskkooli õpetaja, Jüri Sild Rakvere rajooni heal majandusjärjel oleva Energia kolhoosi esimees. (Eevi Ross, Wiedemanni keeleauhind 1989-2003, Tallinn 2005, lk 7). Ideed toetasid Mart Remmel, Rudolf Rimmel ja Joel Sang.
Esialgu andis auhindu Lääne-Viru maakonna Energia kolhoos, hiljem püsis auhind elus tänu Jüri Sillale. Auhinna andmist on toetanud Väike-Maarja vald ja Eesti Keele Sihtasutus. Visalt ja järjekindlalt edenedes kujunes sellest eesti keeleinimeste mainekas autasu ning aastast 2004 antakse keeleauhinda välja riikliku auhinnana. Tunnustuseks auhinna algatamise eest autasustas Eesti Vabariigi President Lennart Meri Jüri Silda 2001. aastal Valgetähe medaliga.
Soome-ugri keelte uurija akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann (1805 - 1887) koostas eesti-saksa sõnaraamatu (1869) ja kirjutas saksakeelse eesti keele grammatika (1875). Tema töödel eesti keele kohta on põhjapanev väärtus. 1860.ndail aastail tegi ta Eestis korduvaid keeleuurimisreise. Ta on tundnud huvi ka eesti folkloori ja etnograafia vastu; tema teos “Eestlaste sise- ja väliselust” (1876) kujutab enesest rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi, rahvamängude, kommete ja tavade kirjeldusi.
F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid
1989 Henn Saari
1990 Hella Keem, Erich Raiet
1991 Pent Nurmekund
1992 Rein Kull, Valev Uibopuu
1993 Rudolf Karelson, Uno Liivaku
1994 Nikolai Baturin, Paul Saagpakk
1995 Lennart Meri
1996 Juhan Peegel
1997 Eduard Leppik
1998 Mari Must, Huno Rätsep
1999 Tiiu Erelt, Uno Mereste
2000 Ellen Uuspõld
2001 Ülle Viks, Eduard Vääri
2002 Valdek Pall
2003 Mati Hint, Helju Vals
2004 Viivi Maanso
2005 Haldur Õim
2006 Heldur Niit
2007 Kristiina Ross
2008 Mati Erelt
2009 Ilse Lehiste
2010 Ain Kaalep
2011 Tiit-Rein Viitso
2012 Mari Tarand
2013 Valve-Liivi Kingisepp
Iga laureaat on istutanud oma tamme. Väike-Maarjas Jakob Liivi pargis on laureaatide tammed aastatest 1993-1996 ning Väike-Maarja Vabadussamba pargis aastatest 1989-1992 ja alates 1997. aastast.
2004. aasta 26. septembril, Euroopa keelte päeval toimus Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaatide istutatud tammede tähistamine.
2005. aasta 25. septembril kogunes Eesti keeleeliit taas Väike-Maarjasse, et istutada mälestuspuu keeleauhinna nimeandjale Ferdinand Johann Wiedemannile. Mälestustamme istutas Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel. Üritusel osalesid ka sugulaskeelte esindajad Soome suursaadik Jaakko Kalela ja Ungari suursaadik Istvan Mohacs.
Igal kevadel peetakse Väike-Maarjas keelepäeva, kus kohtutakse keeleauhinna uue laureaadiga ja laureaat istutab tammikusse oma puu.
2006. aasta keelepäeval 27. aprillil Väike-Maarja Õppekeskuses esinesid ettekannetega keeleauhinna 2006. aasta laureaat Heldur Niit, Eesti Keele Instituudi vanemteadur Helmi Neetar ja raadioajakirjanik Mari Tarand.
2007. aasta keelepäev toimus Väike-Maarja rahvamajas 19. aprillil. Ettekannetega esinesid 2007. aasta keeleauhinna laureaat Kristiina Ross ("Vana keele uus nägu") ja professor Mati Erelt ("Muutusi eesti lauses"). Laureaat istutas Väike-Maarja keeletammikusse oma nimipuu.
16.-17. aprillil 2008 toimus Väike-Maarja rahvamajas F. J. Wiedemanni keeleauhinna väljaandmise 20. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa".
2008. aasta keeleauhinna laureaadi Mati Erelti ja Eesti juhtivate keeleteadlaste kõrval esinesid ettekandjad Lätist, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Ungarist ja Venemaalt.
2009. aasta Wiedemanni keelepäev toimus 30. aprillil Väike-Maarja rahvamajas. Ettekannetega esinesid Krista Kerge, Jaan Kaplinski ja keeleauhinna 2009. aasta laureaat, Ameerikas elav auväärne vanaproua Ilse Lehiste. Keeleauhinna 1997. aasta laureaadist Eduard Leppikust tegi põhjaliku ettekande Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilane Keili Pohlak (juhendaja õpetaja Jaana Puksa). Ilse Lehiste istutas keeletammikusse oma nimipuu.
2010. aasta Wiedemanni keelepäev toimus Väike-Maarjas 21. aprillil. Kuulati Ain Kaalepi mõtteid Ferdinand Johann Wiedemannist ning Johannes Voldemar Veskist ja Johannes Aavikust ("Keelekõrv" 02.2010) ja Tartu Ülikooli multimeediakeskuse videosalvestust Tundmatutele inimestele, Ain Kaalep (02.2010). Ettekannetega esinesid keeleauhinna 2003. aasta laureaat Mati Hint (Wiedemanni keeleauhinnas peegeldub Eesti ühiskond ja vaimuelu) ning Väike-Maarja Õppekeskuse õpilase Siiri Randmaa ettekannet Ain Kaalep - sõnaloomest ja tõlkimisest (juhendaja Elvi Kiisküla). Mati Hint istutas keeletammikusse Ain Kaalepi nimipuu.
