Sissejuhatus
Väike-Maarja vald paikneb Pandivere kõrgustiku võlvi lõunaosas (puuduvad alalised pinnaveejuhtmed) ja lõunanõlval, kuhu jääb Äntu - Kiltsimõisa - Varangu joonest lõunapoole jääv ala.Tänapäeva pinnamood on valdavalt tasane. Seda liigestavad ainult fluvioglatsiaalse geneesiga seljandikud Ebaveres, Nõmmel ja ka Pudiveres. Pinnakatte moodustavad valdavalt glatsiaalse tekkega saviliiv ja moreen, seljandike piirkonnas kruus - liivad. Kõrgustiku nõlval jõgede ülemjooksudel esineb järve- ja soosetteid ning allikalupja. Pinnakatte paksus on väga vahelduv - 1-20 meetrini. Õhem on pinnakate kõrgustiku võlvil, s.o valla kirdeosas (end. Pandivere ja sellega kirdest liituv metsamaa) ning Vaost põhjapool (Risu, Imakaevu, Sootaguse). Pinnakatet on vähe ka Aaveres.
Kõige vanemad kivimid - kristalne aluskord - asuvad maapinnalt 370 m sügavusel. Kristalsel aluskorral lasuvad kambriumi - vendi liivakivid ja savid 180 -190 m paksuse kihina, seejärel ordoviitsiumi - siluri karbonaatkivimid 170 meetrise kihina. Aluspõhja kivimeid läbib kaks suuremat tektoonilist rikkevööndit - edela-kirde suunaline ja sellega ristuv edela-kagu suunaline. Arvukad mattunud ürgorud on osaliselt jälgitavad ka tänapäeval.
Põhjavett esineb siluri-ordoviitsiumi paekivi lõhedes ja karstikäikudes ning ordoviitsiumi kambriumi liivakivides. Pinnakate on kas õhuke või sisaldab moreen vähe vett. Ülemine 5 - 10 m põhjaveekiht suvel tavaliselt kuivab ning sellesse rajatud individuaalkaevud on veevaesed (v.a allikate piirkonnad). Individuaaltarbija saab püsivalt põhjavett paekividest 20 - 40 m sügavuselt, suurtootja ja tsentraalne veevarustus kuni 130 m sügavustest puurkaevudest. Ordoviitsiumi-kambriumi põhjavee lade on 200 - 230 m sügavusel, kuid selle kihi veeandvus on tagasihoidlik.