Turism / Matkarajad / Äntu-Nõmme looduse õpperada


Sündmuste kalender
E T K N R L P
     1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
Nädala eelinfo
49. nädal
48. nädal
Ametlikud teated
*Valla 2014. a hankeplaan
*Vallavalitsus üürib välja ruumi Väike-Maarja sauna hoones
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kas olete rahul Swedbanki teenustega Väike-Maarjas?
Olen rahul ja kasutan pakutavaid teenuseid
Ei ole rahul, vajan rohkem pangateenuseid
Saan hakkama internetipangas
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 517
Kasutajaid: 614
Foorumis teemasid: 111
Foorumis postitusi: 299
Koostööpartnerid

Äntu-Nõmme looduse õpperada

 

Äntu-Nõmme looduse õpperaja voldik (2008) on kättesaadav ka Väike-Maarja turismiinfopunktis (Pikk 3 Väike-Maarja) ning Kiltsi mõisas. 
 

Lisainfo matkaraja kohta: 
Väike-Maarja turismiinfopunkt
Pikk 3 V-Maarja L-Virumaa 46 202
Tel: 326 1625
Rajale on võimalik tellida giidi.

Äntu-Nõmme looduse õpperada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve, üks Äntu tehisjärv (veehoidla) ning kolm Nõmme tehisjärve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.

Äntu-Nõmme õpperada viib teid aja- ja kirjandusloolistesse paikadesse, ka lubja tootmise ja paekivi objektidele.
 
Õpperada on kokku u 20 km pikk, koosnedes kolmest osast:
1. 80. aastatel rajatud (nüüd taastatud) 6 km vana Äntu looduse õpperada (vaatluspunktid 1-3, 8-13, 18-26)
[voldiku järgi koosneb õpperada neljast osast,  2. 3 km Nõmmeveski, Liiva- ja Turbajärve ring (p 4- 7- 4),  NB! ringi ei ole võimalik läbida maaomaniku keelu tõttu]
2. 4 km Kaan- ja Umbjärve ring (p 13- 17,13),
3. 8 km Äntu Tehisjärve ring (26- 36, 26): väike 3 km metsa ring (p 27- 28- 36, 26) ja suur 5 km Äntu küla ring (p 28- 36, 26).
Kõiki neid võib läbida ka ükshaaval, jälgides matkaraja kaarti. Jalgrattur võib sõita Äntu küla ringi ka vastupidises suunas: alustada Väike-Maarjast, enne Äntu järvi keerata Järaniku teele (p 35) ja minna sealt Äntu mõisa ja Uguri mäe kaudu Tehisjärvele.

Vana Äntu looduse õpperada (vaatluspunktid 1-3)

Siit algab õpperada1. Õpperada algab Valgejärve lähedaselt parkimisplatsilt. Tee äärde jääb üksikute mändidega sinilillekuusik. Hõredas alusmetsas kasvab magesõstar, kuslapuu, pihlakas, näsiniin, vaarikas, sarapuu. Iseloomulik on jänesekapsas, sinilill, metsmaasikas, härghein.


Siin oli Kersti Merilaasi lapsepõlvekodu.2. Olete jõudnud metsast välja niidule. Siinne liigirohke taimestik moodustab kireva lillevaiba, millele annavad värvi sinised kassisabad, imikad, ussikeeled, jumikad; punased tõrvalilled, põdrakanepid, ristikud; kollased kuldkannid, maarjalepad, moorputked; valged ja kollased madarad. Niidu serval näete endise Moora talu lagunenud hooneid. Siin veetis osa oma lapsepõlvest (1918. a) kirjanik Kersti Merilaas. Mälestuste põhjal sündis pikem luuletus "Lapsepõlv", milles kirja­nik ülistab Äntu looduse ilu:

Ei õnneski, ei võidus uhkes
nii kaunis hiljem näi maailm
kui seal, kus esmakordselt puhkes
ja ümbrust tajus lapsesilm.

Jääb omaks kitsas õuering,
kus kõiki asju hoitud peoga,
kus iga putuka ja teoga
sai kalliks sõbraks väike hing.
Nii mäletan sind, metsatalu,
su päeva pehmelt kuldset värvi,
noort sinihalli männisalu
ja rohetavaid Äntu järvi.

Jäi meelde lille kiirgav sina
ja punav lepik, pungasina
ja kuusemetsa tume müür
ja sammal, pehme, sametsile...


Õpperada suundub jälle sinilillemetsa.Lagendikul, enne Moora talu­hoonete varemeid, suundub vasakule rada, mida mööda minnes jõuate oja äärde punkti 21. Soovides minna raja pikemale osale, tuleb jalutada lagendiku lõppu, kus õpperada keerab paremale. Tee suundub jälle sinilillemetsa.

3. Paremal pool rada kasvab üle 30 aasta tagasi istutatud kuuse-lehise segakultuur. Kuuse ja lehise segapuistud on kõrge tootlikkusega, kuna kuusk kasutab toitaineid mulla pindmistest kihtidest, lehis aga sügavamalt. Üheskoos nad täiendavad teineteist. Lehistest on järel üksikuid. Ületate Rakvere-Tartu maan­tee ja suundute Nõmme viivale teele. Nüüd sammute otse edasi. (Keerates vasakule, jõuate vanale õpperajale.)

Nõmme Veski-, Liiva- ja Turbajärve ring (3 km, p-d  4 - 7 - 4)
NB! Ring ei ole läbitav maaomaniku keelu tõttu



Forellid Nõmme kalakasvatuses 4. Tallinn-Tartu raudtee ülesõit. Ainult siit tohib üle raudtee minna, mitte mujalt. Sellest ka meie õpperaja kaks eraldi suurt "sõlme". Enne Nõmme tammi köidavad pilku paremal asuvad hooned ja tiigid. Seal on Nõmme kalakasvatus, mille tiikides elavad erinevat liiki ja kasvu forellid.

Nõmme Veskijärve tamm Ümbrus on kaunilt kujundatud, erilist tähelepanu äratavad puitskulptuurid, samuti krunti ümbritsevad rohkearvulised suured kivid. Veidi kaugemale jääb karjaaed, kus elutsevad metssead. Pruunitriibulised põrsad on eriti toredad. Territoorium on eravaldus, kuid seda on lubatud külastada.

Nõmme Veskijärv ja Punamägi enne vihma.5. Olete jõudnud Nõmme Veskijärve lääneküljel asuvale kunagisele veskitammile. Arvatavasti oli veski siin juba enne Põhjasõda. Need praegu varemetes veski- ja villavabriku hooned on ehitatud 1898. aastal. Majad põlesid 1913, kuid ehitati uuesti üles ja nendes tegutseti kuni kolhooside asutamiseni.

Eemal vasakul järve kaldal on lagunenud Nõmme mõisa peahoone, mille varemedki on tänaseks likvideeritud. Mõis eraldus Tam­mikust 1793.a. See on kuulunud von Krusensternidele, viimasteks mõisnikeks olid 1938. a-ni Pahled. Nõmme mõisas elas aastail 1842 - 1856 baltisaksa kunstnik-maastikumaalija Konstantin Kügelgen (1810-1880). Siinne periood oli tema loomingus kõige viljakam. Noorpõlves elas Nõmme külas ka kirjanik Mihkel Jürna, kelle juures 1930. aastate algul suvitas August Alle. A. Alle armastas järvest kala püüda. Mõnikord pani ta püütud forellid "suud­pidi vette köide" ja teenis linna­sõprade poolt harrast imetlust, kui mõne minuti jooksul ilmus värske forellisaagiga. Tänapäevalgi püütakse järvest peale särje, ahvena ja haugi ka forelli.

NB! Punkt nr 6 asub eramaal.

Liivajärv - konnade kudemise meelispaik.6. 300 m pikk ja 80 m lai Liivajärv on tekkinud endise kruusakarjääri põhja. Siit kaevandati kruusa, kui 1876. a Tapa-Tartu raudteetammi ehitati. Kuigi järve keskmine sügavus on alla meetri, ei kao vesi siit ka kõige põuasemal suvel. Sooja ja madala vee tõttu on see lastele mõnus koht suplemiseks, kuid meelispaik ka konnadele kudemiseks. Järves leidub valget vesiroosi.

Järve ääres toimuvad alates 2005. aastast suured tööd. Järve on süvendatud, rajatud on liivarannad ja ehitatud mitu paviljoni. Piknikuplatsil on laua ja pingiga lõkkekoht. Rada kulgeb edasi raudtee äärde ja keerab vasakule. (Siin lõpeb eramaa.)

Algab tõus raudteeäärsele oosile, mille kõrval vasakul on Turbajärv.

Turbajärv on tekkinud turbalõikamise tagajärjel.7. Turbajärv on tekkinud turbalõikamise tagajärjel. Siinne oos on taimestiku poolest väga huvitav. Oosi lõunaotsa juures leidub loodukaitsealust harilikku käoraamatut ja siledat tondipead. Võite leida lubjalembeseid liike nagu harilik lubikas, angerpist, verev kurereha, värv-varjulill, mägitarn; kuiva armastavaid liike nagu kassikäpp, kuldkann, keeliku- ja koldrohi. Järve põhja katab paks mändvetikavaip, mis moodustab oosilt vaadatuna maalilise veealuse maastiku.

Avar vaade oosi põhjatipust.Minnes järjest kõrgemale oosi tippu, üllatab avar vaade nii Veskijärvele kui üle raudtee asuvale Punamäele. Paremale puude taha jääb Kaanjärv, mis sealt ka paistab, kui puud on raagus.

Kukesaba, niiskete kohtade „elanik“Laskute alla ja jälle köidavad silma õistaimed: lilla-kollaste õitega härghein, kaunite siniste õitega laialehine mailane, must vägihein (tegelikult kollane), raudrohi, järve pool niiske­mal alal punane kõrge kukesaba, samas põdrakanep, päris raudtee ääres kollane soolikarohi (ravimtaim ussnugiliste vastu). Olete jõudnud raudtee ülekäiku , keerate paremale, kruusateele (p 4). Põllu lõpus keerate veel kord paremale. Tee suundub metsa. Jõuate Punamäele viivale vanale õpperajale.


Vana Äntu looduse õpperada (vaatluspunktid 8 - 13)

Järveoja kristallselges vees võib näha forellide maime.8. Olete jõudnud Punamäe oosile. Oosid (e vallseljakud) tekkisid umbes 11000 aastat tagasi, kui mandrijää taandumisel sulavesi liustiku serva ees olevasse jääjärve voolas. Sulavete poolt kaasakantud materjal settis lõhedesse ning nende ette jääjärve. Nii kuhjati lõhedesse vallseljakud. Nendele järgnes ümarate, ovaalsete või eb­korrapäraste mõhnade teke (kõrgus 2-30 m). Teel ületate Järveoja, mis ühendab viit Äntu järve. Selle kristalselt puhtas ja jahedas vees leidub jõeforellide maime.

Kattekollavaip Järveoja ääres 9. Üle Järveoja läänes on näha toredat kattekolla­vaipa. Tai­me kuni 1,2 m pikkune vars on roomav, varreharud tihedalt kaetud rõhtsalt aset­sevate lehte­dega. Taim levib niisketes kuusikutes ja sega­metsadesning seda võib kohata raja ääres mujalgi. Toredat vaa­te­pilti pakub ka oja, mille vees õitsevad kollased vesi­kupud ja vee kohal lend­levad vesineitsikud.

Võib-olla niisugune oli Punamäe maalinn.

10. Olete jõudnud Äntu Punamäe eeslinnuseni. Siit algab ala kõige selgekujulisem oos (suhteline kõrgus 23 m, nõlvade suurimad kalded 25°), millel asus Lõuna-Virumaa suurim linnus - Äntu Punamägi. See oli 240 m pikk ja kolme­osaline, koosnedes ees-, kesk- ja pealinnusest. Linnuse eri osad olid eraldatud kraavidega ja ümbritsetud vallidega. Punamäe skeem. Keskel sakiliste joontega vallide asukohadArheoloogide andmetel olid vallid üles laotud kivimüürina, mille peamiseks materjaliks oli paas.  Linnust kaitses mõlemalt poolt vesi: mäeseljaku all läänes voolab Järveoja, idas aga Nõmme jõgi. Linnus rajati I aastatuhande algul ja kandis nime Agelinde. Liivimaa kroonika andmetel peatus 1226.a Agelindel paavst Honorius III isiklik esindaja Modena piiskop kardinal Wilhelm.

Äntu Punamäe telkimisplats11. Nüüd asute kesklinnusel. Võite ette kujutada linnusemüüre, mis kaitsesid vaenlase eest varjule tulnud külaelanikke. Mõnikord tuli mitmeks nädalaks jääda linnusesse, seepärast olid linnamäel nii inimeste kui loomade jaoks varjualused: püstkojad, laudad. Kuid Muinasajal linnuses peetud võitlustest ajalugu vaikib. Punamäel peeti jaanipidusid. Legend jutustab, et Umbjärve uppunud rüütel käis jaaniõhtutel piduliste seast oma mõrsjat otsimas. Seni ta seda leidnud ei ole ja seepärast tuleb tal otsinguid jätkata (V. Rosenstrauch "Umbjärve rüütel").

1920. aastatel oli kesklinnusel Nõmme Orkestrantide Ühingu kõlakoda ja peoväljak. Elektrit saadi mäe all Nõmme jõel asunud elektrijaamast. Peoplatsina kasutati Punamäge veel 1960. aastatel, laagripaigana hiljemgi.

Praegune telkimisplats on rajatud 2003. aastal. Laagriplatsil on rahulik puhata. Kuna puudub autoga juurdepääs, siis on ööbijaid vähem kui Sinijärve telkimisplatsil.


Purre üle Nõmme jõe 12. Olete ületanud kesk- ja pealinnuse vahelise sügava lohu ning tõusnud pealinnusele. See linnuse osa oli looduslikult kõige rohkem kaitstud, kuna "mäe" kalle oli ja on praegugi väga järsk. Pealinnuse kultuurkihist on leitud savinõukilde, loomaluid, vurriluu. Ees- ja kesklinnuse kasutamine lõppes arvatavasti XI sajandil, pealinnust kasutati paar sajandit kauem kuni saksa ristirüütlite saabumiseni. Vene-Rootsi sõdade ajast (1656-1658) pärineb muinas­innuse kolmas nimetus - Rootsikants. Rootslased olevat siia varandust peitnud, mille otsimise jälgi võib nüüdki veel näha. Sügavad augud pealinnuses on tekkinud kruusa­võtmisest, väiksemad on varanduse­otsijate kätetöö. Kohalikud elanikud kutsusid mäge ka Vanapagana­mäeks. Muistseid lahingupäevi tuletavad meelde rahvajutud Punamäelähedasest palkteest ja sõjaülema hauast Kärsa rabas. Nüüd lahkute pealinnuselt tuldud teed mööda tagasi (mitte mujalt, et mitte tallata ära nõrka rohukatat), pöörate lohu kohalt paremale mäerinnaku serva pidi alla, jõuate Nõmme jõel oleva purdeni.

13. Siin asus 1918.-1938. a elektrijaam, mis andis voolu Nõmme villavabrikule, jahuveskile ja üleval asunud peoplatsile. Umbes 100 m ülesvoolu asus 19. saj vesiveski. Kui ei ole jõudu või aega, võite minna edasi mööda kallast ja jõuate punkti 18 (vanaõpperada, Nõmme jõest loe p 17).

Kaan- ja Umbjärve ring (4 km, p 14 - 17)

Laudrada üle Kaanjärve märgalaÜletanud purde, tuleb pöörata paremale, mitte vasakule, kust tuleb rada Umbjärvelt tagasi. Peagi keerate lagendikul vasakule kuivemat metsaalust otsima, et hiljem ületada märgala Kaanjärvest põhja pool. Jõuate jälle raudtee lähedale metsa, kust rada viib Kaanjärve lõunatipu juurde.

Äntu Kaanjärv14. Kaanjärv on soiste, pilliroogu täiskasvanud kallastega, 200 m pikk, 60 m lai, keskmiselt 3 m sügav. Järve kagusoppi suubub Jäola kraav, loodetipust voolab välja lühike oja, mis raudteesilla ees ühineb Nõmme jõega. Järves olevat peidus Rootsi sõjaväe varanduskast, teiste juttude järgi koguni kuldtõld, mida nägevat ainult läbinisti aus inimene. Seni polevat tõlda keegi näinud. Kaanjärve äärest viib rada Rakvere-Tartu maanteele, kust pöörate vasakule. Umbes 100 meetri pärast ületate tee, sealt viib teekond seitsmenda Äntu järve - Umbjärve äärde. Rada kulgeb mööda sügavaroopalist metsaveoteed. Selliseks muutuvad metsateed, kui valel ajal pehme pinnasega metsa välja veetakse. Jõudnud raiesmikule, keerate paremale ja lähete alguses piki metsa­serva ja siis, esialgu mööda Väike-Maarja ja Rakke, hiljem Väike-Maarja ja endist Avanduse valda eraldanud sihti.

Metsakäharikust samblavaip 15. Vasakule jääb eramets, paremale riigimets. Talumetsade tagastamisel tuli vanad piirikivid üles otsida ja metsa uued krunte eraldavad sihid raiuda. Riigimets jaotati kvartaliteks ja sihid rajati juba tsaariajal. Kvartalid on 550 X 450 meetri suurused ja enamasti põhja-lõuna ja ida-lääne-suunalised. Riigimetsas on hea nende järgi orienteeruda. Kvartalisihid on metskondade poolt alati korras hoitud, et metsa paremini majandada, aga ka tulekahjude korral kahjutulele juurde pääseda.

Silmitsedes metsa, leiate end kaunis looduserüpes olevat. Maapinnal kasvab rohkesti pohla, mustikat, mõnel pool ka leesikat. Kohati katab maapinda kohev samblavaip. Ja jälle roomavad kattekolla pikad ruljad varred! Kevadel ja suvel on mets täis hõiskavat linnulaulu. Kindlasti elavad metsas põdrad, metskitsed, jänesed. Kui aga näete mulda songitud radasid, siis teate, et metssiga on käinud toitu otsimas.

Vähe inimesi on Umbjärve näinud.16. Asute kõige üksikuma Äntu järve - Kärsa raba ääres asuva Umbjärve kaldal. Järve tuntakse vähe, vaid vähesed on seda näinud. Umbjärv on väike pilliroogu peitunud õõtskallastega metsajärvik.

1931. a kirjutas Evald Tammlaan, kelle isakodu asus teisel pool raba: "Ehk võib läbi metsa ja üle jõekäärude jalutada Umbjärvele, mille järsult turbakaldalt võib 3-süllalise õngelati otse alla virutada, ilma et see ulatuks põhja. Ja imestada, et kaldaäärsest roostikust pageb veel mõni havinolk otse sügavusse..." Ka Umbjärves olevat varandusekirst. Kord põgenenud Rakke rahvas läheneva vaenlase eest Umbjärve äärde rappa ja lasknud varakasti järvepõhja. Varandust valvavat must kukk. Kast olnud selgete ilmadega põhjast näha, kuid hiljem mattunud mudasse.

Rada kulgeb piki Umbjärve idakallast ja oja äärt ning viib Nõmme jõeni.

Nõmme jõgi - üks Põltsamaa jõe algustest.17. Nõmme jõgi algab endise Äntu mõisa juurest allikast ning suubub Põltsamaa jõkke.



Jõgi toitub peamiselt põhjavetest, on 14 km pikk, 5 m lai ja 0,3 - 0,7 m sügav. Voolukiirus on enamasti 0,4 m/sek. Jõe poolkõrged kaldad on palistatud halli lepa-, paju- ja kasevõsaga ning suuremate sangleppadega. Põhi on liivane, kivine või kruusane. Vesi on selge, puhas ning külm. Jões võib näha 1-2 ruutmeetri suurusi allikmailase kogumikke. Kaladest on püütud haugi ja jõeforelli. Forelli soodsa sigimis- ja kasvu­paigana on Nõmme jõel suurkalanduslik väärtus. Kopratöö19. saj lõpul leidus siin ka rikkalikult jõevähki, hilisemad teated vähkide kohta puuduvad.

 
Jões leidub rohkesti kobraste langetatud puid. Koprad, meie suurimad närilised lange­tavad puid, et ehitada kuhilpesi ja pesade kaitseks vett paisutada. Siit saavad nad endale kõhutäidet nii suvel kui talvel. Koprad toituvad veetaimedest ning puude okstest ja koorest.

NB! Ettevaatust jõe ääres sisselangenud kopra käikudega. 

Õpperada aga kulgeb mööda Nõmme jõe kallast vasakule, allavoolu. Jälgi jõe voolusuunda! Rohkem kui ühe kilomeetri ulatuses on nüüd võimalik imetleda jõge ja ümbritsevat metsa. Jõuate jälle Rakvere-Tartu maanteele, lähete sellest üle, kõnnite edasi ja ületate purde. Olete jõudnud vanale õpperajale.

Vana õpperada (p 18 - 26)

Purde juurest tuleb keerata paremale. Veel vaatlete Nõmme jõge ja vasakul asetsevat Punamäge. Peagi jõuate metsa.

18. Siinse metsa alustaimestikus on enamlevinud tarnad ja kõrrelised, vähem on soosõnajalga, soomadarat, soo-osja. Kasvavad jänesekapsas, kõrvenõges, kattekold ja sõnajalg. Matkarada suundub mööda Rakvere-Tartu maanteed vasakule ja u 150 m pärast paremale Mäetaguse järve äärde.

Mäetaguse järv - 5 m sügavune metsajärv.19. Teie ees asub Mäetaguse järv. See 0,25 ha suurune ja 5 m sügavune metsajärv, toitub peamiselt allikatest. Väljavooluks on Järveojaga ühinev ojake. Veepeeglil ujuvad vesikupud ja valged vesiroosid; vees kasvavad vesikuused, vesiherned ja mändvetikad; kallastel tarnad, pilliroog, ubaleht, harilik soosõnajalg, jõhvikad, käpalised.

Paremal pool rada näete madalsookaasikut, mis edaspidi läheb üle rabamännikuks. Tee ääres kasvavad mustikad, rabamurakad, pohlad, sinikad, tupp-villpead. Laudteel peesitavad soojal suvepäeval sisalikud. Teel möödute vaigutatud mändidest. Männikoorele tehti sisselõiked, millest väljavoolav vaik koguti plekktorbikutesse. Vaiku kasutati tõrva­ajamiseks, tärpentini valmistamiseks jne.

Vaade Linaleojärvele “mäelt”.20. Olete tõusnud mõhna harjale ning näete eemal Linaleo- e Linajärve. Selle lubjatoitelise 0,25 ha suuruse läbivoolujärve sügavus on 5,6 m. Järve läbib nagu kõiki teisigi järvi ühendav Järveoja. Vees kasvab mändvetikaid, valgeid vesiroose, ujuvat penikeelt ning kollast vesikuppu. Äntu mõisast toodi siia linasid likku, sellest ka järve nimetus. Kui olete mäest alla laskunud, võite minna mööda väikest laudteeharu vaateplatvormini ja imetleda sealt järve. Edasi kulgeb rada mööda romantilist Järveoja kallast. Ümbritsev mets on ürgse ilmega. Suvel on siin jahe ja hämar. Pange tähele raja ääres kasvavat sõlmes kuuske. Pärast oja ületamist jõuate Moora raiesmikule.

Järveoja kõrged kaldad annavad aimu, et kunagi oli siin vett rohkem.21. Järveoja kõrged kaldad annavad aimu oja kunagisest veerohkusest. Oja ääri katavad kohati kolmissõnajala kogumikud, võite leida soosõnajalga ja kõdutoidulist klorofüllita seenlille (seda kasvab ka Punamäe oosil). Järves elavad vähid. Enne Valgejärve äärde jõudmist ületate Järveoja.

Valgejärv vaadatuna idakaldalt.22. Teie ees on Äntu Valgejärv (Valgjärv, Paralepetsa järv). Selle 1,4 ha suuruse ja kuni 8 m sügavuse allikatoitelise järve vesi on väga läbipaistev (6,1-6,8 m) ja heleroheline, kohati valge. Põhja katab järvelubi. Kaldad on õõtsikulised, vee­ piiril kasvab pilliroog. Vees leidub valget vesiroosi ja penikeelt, kaladest haugi, ahvenat, särge. Järv on allvee­sportlaste meeliskoht. Vastaskaldal on ujumis­sild. Ka Valgejärv peidab endas varandust. Rootslased olid Põhjasõja ajal põgenedes oma raudse rahakirstu järve uputanud. Keegi seda ei leidnud. Ainult Mäetaguse möldrile oli rahakasti asukoht unes ilmunud, kuid ta pidi pärast varanduse kättesaamist sellest poole vaestele jagama. Seda ta ei tahtnud teha ja uppus varanduse väljavõtmisel.

23. Siinsel alal oli matkajate süü tõttu 1983. a tulekahju. Turbaaladel levib tuli pinnases rohukamara all ning seda on väga raske kustutada. Puude juurestik põleb ära ning puud on määratud hukkumisele. Kahjutuld meenutavad turbasse põlenud sügavad augud ja okaspuudeta noor kaasik. Matkaja! Ära tee järve ääres tuld selleks mitte ettenähtud kohas! Lõkke all olev turvas võib süttida. Rada mööda edasi minnes otsige puude hulgast kõrgeid kadakaid, mis kohati on männid oma embusesse võtnud.

Tõeliselt roheline Roheline järv.24. Äntu Roheline järv (Vahejärv, Väikejärv) jääb Sini- ja Valgejärve vahele. Selle 0,8 ha suuruse järve keskmine sügavus on 3,3 m.Vähetuntud värvita seenlillRohelise värvuse annab põhja kattev järvelubi, põhjani läbipaistev rohtukasvanud vesi ja ümberringi rohetav loodus. Kaldal kasvab pilliroog, veepinnal valge vesiroos ja penikeel, põhjas mändvetikas. Mändvetikad­ elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, mõned liigid isegi kuumaveeallikates. Nendesse ladestub rohkesti lupja. Välimuselt meenutavad mändvetikad osje.

Vetikad on veekogude puhastajad, põhilised hapniku tootjad. Neid kasutatakse ka vee kvaliteedi ja sanitaarse seisundi bioloogilisel hindamisel. Allikaid järves näha ei ole.

Kõige imelisem järv - Äntu Sinijärv.25. Teie ees on kaitseala huvipakkuvaim järv - Äntu Sinijärv (Suurjärv, Pikkjärv, Tedrejärv, Prillapatsi järv). See Eesti kõige selgema, eriliselt sinakasrohelise veega järv on järvestiku lähtejärv ning lubjatoiteliste järvede kõige iseloomulikum esindaja Eestis. Järve põhjaosas on suured allikad, mille "töötamist" on võimalik paadiga järvel sõites näha, kuna vesi on ka kõige sügavamas kohas (8 m) põhjani läbipaistev. Suurte allikalehtrite tõttu on vesi siin suvelgi jahe. Valge vesiroos - järvetaimede kuningannaJärv on 2,4 ha suurune, kujult piklik, väga sopiline, kahe suure poolsaarega. Kaldad on õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel kasvab lopsakas taimestik (vesisammal, mändvetikas, kuuskhein). Kaldal kasvab pilliroog, tarn, ubaleht, soopihl, ädalalill. Rajalt, mis viib teid ümber järve põhjaotsa, avanevad üha uued vaated ning imelised värvid.

Enne Sinijärve põhjatippu jõudmist näete paremal viita „MATKARADA Tehisjärvele“. Siit on Tehisjärve telkimisplatsini vähem kui 1,5 km. Samas on Sinijärve telkimisplatsilt alanud Äntu Tehisjärve ring (vt teksti edaspidi).

Sinijärve telkimisplatsil on võimalik puhata.26. Olete jõudnud telkimisplatsile. Siin on teil võimalik lõket teha, keha kinnitada ning vajadusel ka öö veeta.

Matkarada viib edasi mööda Sinijärve läänekallast. Veel kord saab imetleda erilist rohekassinist vett. Pildistamiseks kõige ilusamad vaated saab kunagiselt saunaplatsilt, eriti kui paistab päike „õigest“ suunast. Ärge tehke seal tuld!

Olete jõudnud õpperaja lõppu - Valgejärve läänek­aldale.Rada viib Sinijärve kallastpidi edasi, jõuab Rohelise- e Vahejärveni. Peata vaateplatvormil, näed, et vesi on palju tumedam, kuid ikka veel roheline. Paremalt hakkab paistma Valgejärv. Samas on ka ujumissild. Matkaraja lõpuni, Valgejärve parkimisplatsini on sealt 150 m.
 
Tehisjärve väike (3 km) ja suur ring  (koos väikesega 8 km)
NB! Lageraie tõttu on rada muutunud.

Et vähendada Sinijärve telkimisplatsi ja järveäärset koormust, rajati Äntu Tehisjärve (veehoidla) äärde viiv matkarada ja telkimisplats. Väike rada teeb Sinijärve-taguses metsas 2,5 km ringi, mille katkestab metsarada, mis viib üle Nõmme jõe ja selle äärtpidi Tehisjärveni.

5 km suur Äntu küla ring (jalgrattaring) käib erinevates paikades ja suundub tagasi Sinijärvele. Väikest ringi saab läbida jalgratast käekõrval lükates, mõningal määral ka sõites.

Uus rada algab Sinijärve telkimisplatsilt, suundub ümber Sinijärve põhjaotsa paremale, lõunasse (vana õpperajaga vastassuunas), kuni pöörab Sinijärve tagant vasakule, metsasihile.

Ületate Äntu järvede-taguse küllaltki järsunõlvalise 2-osalise oosi. Olete sinilillekuusikus. Metsasihil kasvavad, õitsevad härghein, äiatar, jumikas, erinevat liiki kellukad, palderjan, pune, härjasilm, nurmenukk, metsa all sinilill, maasikas, jänesekapsas jt.

Fotojahil tabatud orav Siinses metsas elavad  karud, põdrad, metskitsed, ilvesed, metssead,  mägrad, jänesed, nugised, oravad, siilid. On nähtud ameerika naaritsat e minki. Metsast on läbi käinud ka hundid, kes tulevad Endla soost ja suunduvad Alutaguse metsade poole. 

Peagi muutub maa madalamaks, maasikad asenduvad mustikatega. Olete mustikakuusikus. 

Sööt metssigadele- teravili, kartulid 27. Vasakul näete metssigade söötmiskohta, kuhu jahimehed toovad sigadele toitu: kartuleid, teravilja, eriti maitseb kärssninadele mais. Söötmiskoha taga on mitu sigade nühkimispuud. Koor on neil katki, sealt eraldub vaiku. See on hea tõrje sigadel pesitsevate kahjurite vastu. Leia ka posti otsa kinnitatud lakusool, mis on põtrade jaoks. 


Sipelgate- metsakuklaste pesa Läheduses on mitu suurt sipelgate metsakuklaste pesa. Sellistes, aga ka suuremates võib elada kuni 300 000 sipelgat. Peres valitseb kindel toidu- ja tööjaotus. Ema ülesandeks on munemine; isaste ülesandeks on emasega paarituda, töölised teevad peres kõiki töid.

Edasi minnes teeb rada käänaku vasakule. Olete jõudnud angervaksa kaasikusse.
Pokumaa Tee ääres on näha pokusid, mis on suvel rohelised puhmad, kuid hilissügisel ja eriti kevadel nad tõelised pruunid mütsakad. Need taimed on mätastarnad, mis kasvavad põhiliselt niisketel aladel. Siinne pokumaa on suhteliselt väike, tõeline pokumaa on Simuna looduse õppe- ja matkaraja ääres.

Äntu Tehisjärve telkimisplats 28. Keerate paremale, et jõuda Nõmme jõeni. Ületada purre, keerata vasakule ja minna jõe ja kraavi kallastpidi uue purdeni, sellest üle ja oletegi Äntu Tehisjärve telkimisplatsil. Seal on varjualune-paviljon, kus on mõnus istuda ja keha kinnitada. Samas on ka lõkkeplats ja väikelastele sobiv madala veega suplusrand.

Äntu Tehisjärve on rajanud veehoidlana Väike-Maarja kolhoos, et niisutada rohupõlde. Järv valmis 1988-89. See on 4 m sügav, laugjas ainult lõunaosas, kus on ka ujumiskoht. Põhjas ei ole allikaid, vesi pumbatakse järve. Kolhoosi ajal oli Äntu küla põldudel kokku 20 km torujuhtmeid, kust võeti vett 27-le vihmutile. Põldudel kasvanud rohi viidi Ebavere mäe lähedale leheproteiinitehasasse (praegu AS Flex Heat).

Hüljes Poiss maiuspala ootamas 29. Kaarega ümber järve saab Äntu kalakasvatusse. See on eraomand, siseneda  lubatakse järvepoolselt teelt. Kalakasvatus on  Väike-Maarja kolhoosi poolt rajatud 1970. aastatel, tänapäeval on seda tugevasti laiendatud. Forellid elavad tiikides, kuhu on juhitud Nõmme jõe vesi. Forellid armastavad selget ja jahedat vett. Kasvatatakse eri liiki forelle, mida on võimalik ka kohapealt osta.

Eriliseks vaatamisväärsuseks on ühes basseinis vilkalt liikuv hüljes. Eriti nobe on ta toidu järele hüppama.

Hüljes Poiss toodi Audru karusloomakasvandusest 2008. a aprillis. Siin on tal paremad elutingimused kui Audrus, kus bassein oli ainult 4X4 m ja poole meetri sügavune.

Kui te ei soovi minna suurele Tehisjärve ringile, võite suunduda üle telkimisplatsi tuldud teed tagasi. Soovi korral keerake Nõmme jõe taguses metsas paremale (tulite vasakult), tehes ära väikese ringi põhjapoolse kaare (vt kaarti).

Suundudes Äntu küla ringile, lahkute järve äärest mööda maanteed. Mõlemal pool teed on lage maa, kas looduslik heinamaa või põllud. Põllud on kas kultuurheinamaad või kasvab neil teravili: oder, rukis, nisu. Kollaste õitega põllukultuur on õlitaim raps.

Puhkeala Härma talu õuel. 30. Järgmine peatuskoht on Härma talu.

NB! Rada ei ole tormikahjustuste tõttu läbitav (taastatakse juunis 2012). Vibulaskmise kohta saab infot telefonil: 525 4758 (Heiti) või 53267057 (Luule)


Jalgratturitele on sinna Tehisjärvelt mööda maanteed ringiga 2 km. Jälgige viitasid! Jalgsimatkaja aga saab retke lühendada, kui keerab järve otsast arvestades poole kilomeetri kaugusel paremale, läheb kraavi äärtpidi üle heinamaa, jõuab välja Härma talu koprarajale. Hoidke otse, paremale läheb kopraraja suur ring. Sealt hooneteni on mõnisada meetrit. Jälgige kollaseid  märke puudel.

Härma talu peremees Heiti Erala on rajanud kaks rada: kolmekilomeetrise kopraraja (terviseraja) ja sellest palju lühema vibukütiraja.

Härma talu kopra- ja vibukütirada. Soovi korral võite minna terviserajale. Talust saate voldiku, mis õpetab, mida igas vaatluspunktis teha, et loodusest tervist ja jõudu koguda. Rada on huvitav, üle oja võib sõita ka parvega. Kõikjal on viidad, äraeksimist pole karta.

Vibukütirada algab samuti taluõuelt. Vibu saab raha eest laenutada. Algul võite lasketiirus harjutada, siis suunduda metsa, kus on märklaudadel metsloomade kujutised. Kaaslasega võisteldes avaneb võimalus  lasketäpsustki mõõta.

Lindrehti allikas 31. Taluõuelt mööda teed väljudes tuleb keerata paremale, kui tahate näha omal ajal väga suurt ja veerohket Lindrehti allikat.

Kuivade suvedega on see väikesemaks jäänud. Allikas on looduskaitse all.

Siit saab alguse koos Härma talu allikaga üks Kärsa oja lisajõgi, mis omakorda suubub Nõmme jõkke.

Vana Simuna maantee, taamal Uguri mägi 32. Kui tulete tagasi, keerake taluteel paremale, mõne aja pärast vasakule ja nüüd liikuge otse teeristini. Sealt hoidke vähe vasakule, vanale Simuna maanteele. Peagi kõrgub paremal metsatukk.

See on Uguri mägi - muinaseestlaste hiiemägi. Mäel kasvavad toredad kõrged männid, kuuski on vähem. Samas on värisevate lehtedega haavad, ka lepad ja pajud. Võite üles otsida piknikuplatsi ja seal puhata. Mäe loodeotsas näete Äntu mõisa lubjapõletamise maa-ahjude varemeid. Olete jõudnud Pandivere paeriigi objektidele. Selle riigi moodustasid 2005. aastal viis (praegu neli) ümbruskonna valda, et üheskoos arendada majandust, sealhulgas turismi. Piirkonnas on palju pae- ja lubjatootmise objekte, samuti paekiviehitisi.

Äntu mõisa lubjaahju vare Maa-ahi oli kõige varasem lubja paekivist saamise võimalus. Ahi oli ümmarguse või ovaalse 1,5-7 m läbimõõduga pealt kumeralt ahenev 3-5 m kõrgune ruum. See oli tehtud paekivist, kuid seest vooderdatud tugevama kiviga. Paemurrust toodud kivi laoti ahju. Kütteava taha jäi kolderuum ja selle kohale kivide vahele vertikaalsed suitsukanalid. Täiteavad müüriti kinni, järele jäid avad suitsulõõride jaoks

Köeti puudega nädal aega, nii et temperatuur tõusis 1100-1300 kraadini. Siis jahutati ahi maha ja lubjaks põlenud kivi võeti ahjust välja. Tavaliselt oli kõrvuti mitu ahju: üks küdes, teine jahtus, kolmandat täideti jne.

Äntu allikatiik 33. Samas teelt veidi edasi asuvad vasakul Äntu allikad. Maast pulbitseb mitu veejuga, moodustades allikatiigi. Ümbruskonnas on veel mitu väikest allikat. Need kõik on lähteks Nõmme jõele, see aga üheks alguseks Põltsamaa jõele.

Kõndides edasi, jõuate teeristi, kus viit näitab Äntu mõisa viinavabriku suunda. Sinna tulebki pöörata. Vasakule jääb Äntu mõisa umbekasvanud park. Mõisa hoonetest pole enamasti varemeidki järel. Äntu oli tuntud ja pika ajalooga mõis. Juba 1277. a oli mõisas Taani kuninga vasalliks Robertus de Engdis, kellest ka Äntu nimi. Mõisa peahoone põles 1970. aastate alguses.

Äntu viinavabriku korsten 34. Jõuate Äntu viinavabriku varemeteni, paeriigi objektini. Pea igas mõisas oli oma viinavabrik. Äntu vabrik, millest on järel need varemed, on ehitatud 1908. a.

Ka tootmishooneid ehitades mõeldi nende kaunistamisele. Seda tõestavad toredad punasest tellisest aknaäärised.

Unikaalne on tahutud paekivist 20 m kõrgune viinavabriku korsten, mis on üle ootuste väga hästi säilinud.

Matkarada viib läbi pargi Äntu Järaniku teele. Kui olete rattaga, tuleb seda käekõrval lükata või keerata tagasi ja sõita ringiga Järaniku teele. Sealt käidi vanasti kalakasvatuses, kuid nüüd on kalakasvatuse krundi väravad kinni.

Järaniku kruusakarjääri „järv“ 35. Vasakule jääb Järaniku (Äntu) kruu­sakarjäär, mis on täitunud veega. Kruusliiva kihi paksus on 3-7 meetrit, sealt on kruusa kaevandatud juba mõisa ajal, ka hiljem, kuid ebaühtlaselt. Tulevikus tuleks karjäär täielikult ammendada, et karjäärinõgu täituks piisavalt sügavalt veega, kujundades kauni karjäärijärve. Karjäär asub eramaal ja seda tohib ainult vaadata.

Kruusatee suundub Tartu maanteele. Kui jalgrattur ei soovi metsa kaudu Sinijärvele või Tehisjärvele tagasi minna, siis võib ta Sinijärvele sõita maanteid mööda. Matkarada aga suundub vasakule peagi metsa ja jõuab väikesele Tehisjärve-Sinijärve-vahelise ringi põhjakaarele. Kui on soov Tehisjärvele tagasi minna, tuleb keerata vasakule, kui aga Sinijärvele, siis paremale (vt viitasid). Jälle avaneb vaade kaunile metsasihile, millel kasvavad samad lilled, mis lõunakaarel.

Kuslapuu, mille marjad on mürgised Tehisjärve-poolsel rajal on koht, kus on lähestikku palju erinevaid põõsaliike: türnpuu, toomingas, paakspuu, pihlakas, kuslapuu, näsiniin, lepp, sarapuu, kibuvits, magesõstar, paju.

NB! Näsiniin on mürgine; kuslapuu, paakspuu, türnpuu marjad samuti.

Üksik kilpjalg36. Sinijärve-poolsel rajal jõuate raiesmikule, kus on hulgaliselt kilpjalgu. Need erinevad teistest sõnajalgadest selle poolest, et kasvavad üksikult ja on tugevamate lehtedega kui näiteks maarja- või naistesõnajalg.

Tuliohaka ”põõsas” Silma hakkavad suured tuliohakate ”põõsad”, kõrged ja sihvakad kuldvitsad, põdrakanepid, väikeste roosade õitega mägimündid, mitut liiki kellukad. Kasvama on jäetud seemnemännid, mis puistavad siia seemneid uute järglaste jaoks. Võib leida ka vapraid väikesi istutatud kuuski.

Algab tõus järvedetagusele oosile, kust peagi tuleb keerata vasakule, uuele sihile. Jälle sinilillekuusik. Tee ääres on palju piibelehti, kuutõverohtu, leselehti; puudest kuuski, üksikuid noori tammesid; põõsastest pajusid, pihlakaid, sarapuid, vaarikaid, magesõstraid. Varsti oletegi Sinijärve põhjatipus, kus paremale hoides jõuate tagasi telkimisplatsile.


Nõuded Äntu maastikukaitsealale

Kaitseala põhieesmärgiks on Äntu allikajärvede ja Nõmme - Ebavere servamoodustiste keskosa ning nendega piirnevate metsa­koosluste ja muinsusobjektide kaitse ja tutvustamine.

Lubatud tegevus:
  • Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt "Asja­õigusseadu­sele"
  • Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud paikades
  • Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. oktoobrist kuni 28.(29). veebruarini ning harrastuspüügivahenditega kalapüük
Keelatud tegevus:
  • Kaitsealal on keelatud jalgratastega sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid
  • Vee-mootorsõidukitega liiklemine on kaitsealal keelatud
Voldiku tekst: Ellu Moisa, Tiit Lõugas, Tiiu Maran
Fotod: Ellu Moisa, Hanna Maran, Meelis Lokk (1. foto Äntu Sinijärv)
Kaart: EOMAP Kaubandus AS
Toetaja: Trükise valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 
Koostaja: Ellu Moisa