Turism / Kombineeritud matkad ja ekskursioonid / Ringreis Väike-Maarjast Simuna kaudu


Sündmuste kalender
E T K N R L P
   1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30 31  
Nädala eelinfo
50. nädal
49. nädal
Ametlikud teated
Vallavalitsus müüb korteri
Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Millist vallanime eelistad, juhul kui Rakke ja Väike-Maarja vallad ühinevad?
Väike-Maarja
Rakke-Maarja
Väike-Rakke
Pandivere
Vahet pole
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 540
Kasutajaid: 634
Foorumis teemasid: 113
Foorumis postitusi: 297
Koostööpartnerid

Ringreis Väike-Maarjast Simuna kaudu

Väike-Maarja - Müüriku - Triigi - Eipri - Lebavere - Avispea - Määri - Simuna - Käru - Avanduse - Orguse - Pudivere - Kärsa - Äntu - Kaarma



1. Müüriku

Lisette Hoffmann 15.07.1996  Müüriku mõisas Väike-Maarjast 1 km Simuna mnt mööda asus Müüriku poolmõis (Marienhof). Selle rajas 19. saj algul Tallinnast tulnud kaupmees P. J. Hoffmann. Ta ostis renditalu ja avas poe. Lähimad müügikohad asusid Rakveres, konkurente ei olnud ja rikastumine toimus kiiresti. Lisaks osteti veel ümbrusest maid, ehitati korralikud mõisahooned, sealhulgas ka pikk puidust peahoone, mis on tänaseni säilinud, samuti peahoonega risti olev väike ametnikemaja. Viimase taga asetsenud hoones avati 1902. a Väike-Maarja tütarlastekool. Ametnikemajas oli 19. saj lõpul Väike-Maarja esimene 4 kohaga haigla ja Hoffmannide järeltulijaist arst. Mõis ise aga müüdi juba1891.a kõrtsi pidamisega rikkaks saanud eestlasele Jaan Allikule. Hilisemad mõisaomanikud olid J. Alliku tütar Minna Schmidt ja viimase tütar Helmi Kitzberg. Väike-Maarja alevikku Müüriku mõisa poolt ehitatud maju Pikk 10 ja 12 (kauaaegne hilisem postimaja) kutsuti Müüriku, Alliku või Miti majadeks.
Vainu Tare
Pärast sõda olid endised Müüriku mõisa maad Triigi sovhoosi valduses, kuni 1968. a ühendati need "Kiire" kolhoosiga (hilisem Väike-Maarja kolhoos).

Mõisahoonetest möödudes keerab tee vasakule. Sellest teest paremale jääb Väike-Maarja krossirada. Edasi on võimsatele maakivimüüridele kolhoosi ajal ehitatud praegugi toimiv peopidamis-, söömis- ja ööbimiskoht Vainu Tare. Taga on telkimis- ja grilliplats, valmimas on kämping.

2. Triigi

Triigi mõisa peahoone 1991V-Maarjast 5 km idas, teest peamiselt vasemal asuv Triigi küla ja iidne mõis said nime siin 17. saj valitsenud von Strykkide järgi. 19. saj keskel ehitatud madalale kivimajale lisati 1904. a puidust tiibhooned ja fassaadile rohkelt kaunistatud kaarakende ning kahekordse sammasrõduga uhke pealisehitis. Viimane mõisaomanik Arthur von Gruenewaldt oli eesrindlik põllumees, mõisas oli mitu tõufarmi. Ta rentis pärast Eesti maareformi riigilt mõisa tagasi ja juhtis riigimõisa kuni 1939. a.

Pärast sõda oli Triigi sovhoos hulk aastaid jõukas majand. Peahoones oli sovhoosi- (hiljem kolhoosi)keskus, rahvamaja, raamatukogu. 1999. a tulekahju muutis selle varemeteks.

Auhoovi keskel ja suhteliselt korras suures pargis on 3 allikatiiki, paljudest säilinud kõrvalhoonetest on tähelepanuväärsemad maakividest kuivati ja viinavabrik.

3.-6. Eipri, Lebavere, Männisalu punker, Rohu raketibaas, Lebavere lahingupaik.

“Metsavend” MihkelEipri küla lõpus on Adra talu Andersonidele kuuluv jaanalinnufarm (3). Asutatud 4 aastat tagasi. Farmihoone taga võrktaraga piiratud aias võib näha uhkelt liikuvaid nii emas-, isas- kui noori linde. Huvitav on see, et isaslind haudub pesal ise poegi välja.

Endises Lebavere külas (pr Avispea) elas Tammede metsatööliste lasterikkas peres Martin Tamm, kes viibis metsavennana ümbruskonna metsades 10 aastat neljas erinevas punkris. Kodunt 4-5 km kaugusel Männisalu metsa ehitatud punkris elas M. Tamm 6 viimast aastat kuni arreteerimiseni 1954. a. See punker (4) on taastatud. Piknikulagendikul on väljas teave metsavendlusest ja Martin Tammest. Ettetellimisel saab kohtuda ka "metsavend" Mihkliga.

Matkajad raketiangaarisPunkrist 3 km kaugusel, lõuna pool, on endine Rohu raketibaas (5): üks osa Rakvere rajoonis asunud nõukogude tuumaraketibaasist. Teine peaaegu sarnane oli Kadila metsas (Rohu baasist u 10 km), juhtimine toimus Rakverest. Baas tegutses 1960-1970 aastatel, likvideeriti kui moraalselt vananenud 1978. a. Järel on põhiliselt varemed, kuid säilinud on mõned raketi-, teenindavad ja hoidlaangaarid, samuti mõned stardiväljakud (kahjuks metallivaraste poolt rüüstatud). Rohu baasi alguses on infotahvlil teave baasi kohta (kastikeses ka voldik), raketiangaaris aga Nõukogude Liidus kasutusel olnud 4 tüüpi rakettide, kaasa arvatud ka R-12 kohta, mis asusid Rohus ja Kadilas.

K. Kasesalu mälestuskiviEndisest Lebavere külast 1 km Avispea suunas metsas on Lebavere lahingupaik (6). 1941.a. septembri alguses oli Lebavere metsa maha jäänud ligi 200 Narva suunas taganevat punaarmeelast. Kohalik Omakaitse ltn. T. Undla juhtimisel kogus kokku 46 (48?) meest. Vaenlast rünnati mitmes jaos ja see oli sunnitud põgenema. Lahingus sai surma 14 ja haavata 8 punaarmeelast. Langes ka Lebavere metsnik Kaarel Kasesalu. Temale on lahingupaika püstitatud mälestuskivi. Nõukogude ajal oli see peidetud, kuid taasavati 1996. a, lahingu 55. aastapäeval.
(Vaata lähemalt - Lebavere lahing)

7. - 8. Avispea

Endine Avispea koolimajaTriigist 1,5 km ida suunas on Avispea küla, mida on nimetatud juba 1219. a Liivimaa kroonikas (Auispe). 1880. a tuli Avispeale kooliõpetajaks Jakob Liiv, töötas siin 1883. a-ni ja hiljem juba uues koolimajas 1886 - 1901. J. Liiv oli tunnustatud koolmeister, aktiivne seltsitegelane: asutas laulukoori, võttis osa seltsielust Väike-Maarjas: laulis koolmeistrite meeskooris, lavastas esimesed näidendid. Vend Juhan, olles ajutiselt Jakobi juures, kirjutas siin oma esimesed luuletused.

Hiljem töötas koolis ligi 40 aastat lugupeetud õpetaja ja seltsitegelane August Lepik. Nii J. Liivile kui A. Leppikule on koolimaja seinal mälestustahvel.

Avispea kirik Samas on Avispea Vabakoguduse kirik. 1920-ndatel a-tel jõudis Avispea ja Väike-Maarja ümbrusesse vabakoguduslik vaimulik liikumine (evangeeliumi kristlased, advendistid, baptistid). Jutlusi peeti talutaredes. Palvetared jäid kitsaks. 1933. a alustati uue palvemaja ehitamiseks annetuste kogumist. Ehitusprojekti tegi insener-arhitekt Tiidemann. Nurgakivi pandi 13. mail 1934. a. Ehitusel oli 2 pidevat töölist, kaasa lõid ka koguduse vennad. 29.sept 1935. a toimus uue 200 istekohaga palvela-kiriku avmine.

Kiriku lähedal on külaseltsi poolt rajatud uus bussipeatuse hooneke, laululava, kiige- ja peoplats, kus saab ka telkida.

Mälestuskivi T. Vettiku kodukohasMaanteelt edasi, Uniküla peatusest vasemal, on helilooja ja laulupidude juhi Tuudur (s. Feodor Fabian) Vettiku (1898-1982) sünni- ja lapsepõlvekodu (8). T. Vettik käis Avispea koolis, kus A. Leppiku innustusel said selgeks esimesed viiulipalad. Väike-Maarja kihelkonnakoolis õppides juhatas juba omaasutatud sega- ja meeskoori. Sünnikohal on kaunis mälestuskivi.

9. Määri

Kaseallee Määri mõisasSimuna teel asub Määri mõis, mis kuulus 15. saj Wrangellidele. 19. saj ehitatud puust härrastemajas sündis väljapaistev kirurg ja arstiteadlane Werner Zoege von Manteuffel (1857-1926). 1903.a. tegi ta esimese südameoperatsiooni Eestis, oli tsaar Nikolai II au-ihuarst, I maailmasõjas juhtiv kirurg. 1818-1920 oli Eesti Vabadussõja peakirurg, mille eest sai Vabadusristi I liigi 2. järgu medali. 1921 omistati talle Eesti Vabariigi sanitaarkindralmajori auaste.

Tänaseks ei ole enam mõisa peahoonet, see lammutati lõplikult 1990.a. On säilinud vaid tiigiga park (kivisild ja paviljon on hävinud), kaseallee ning tuulikuvare. Avispea pool on pikk, juurdeehitisega maakiviait.

10. Simuna, Struve kivi

Muistsest Lemmu kihelkonna lõunaosast (Pudivirust) moodustasid taanlased peale Eesti alade vallutamist 1220. a-tel suure Katkuküla kirikukihelkonna (katk tähendas tollal allikat või sood), mis hõlmas kogu praeguse maakonna lõunaosa, ulatudes Alutaguse metsade, Peipsi järve ning praeguse Jõgevani. Siia ehitatud kivikirik pühendati Siimonile ja Juudale, pikkamööda kandus nimi (Sankt Simonis) ka asulale.

Struve kiviLaekvere tee ääres põllul u 1 km enne Simuna alevikku on graniidist sammas, mis tähistab meridiaanikaare pikkuse määramist. Siinsel tasasel ja lagedal maal mõõtis Tartu astronoom ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793-1864) 1827. a praeguse kivisamba juurest Võivere tuuleveskini ulatunud 4,5 km pikkuse baasjoone, et selle abil määrata kindlaks maakera täpne ümbermõõt ja kuju. Paarkümmend aastat hiljem 1849. a püstitasid G. W. Struve sõbrad, maadeavastajad F. B. Lütke ja F. Wrangell, esimene Avanduse, teine Roela mõisa omanik, baasjoone otsapunktile eespoolnimetatud graniitsamba.

15. juulil 2005. a kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja Tartu Ülikooli täheteadlase F: G. W. Struve geodeetiline kaar, millest Eestis on säilinud 3 punkti: üks Struve graniitsamba, teine Võivere tuuleveski, kolmas Tartu tähetorni juures.

11. Simuna kirik ja kirikuaed

Simuna kirikSimuna kiriku ehitusaasta pole täpselt teada, kuid ta kuulub koos Tallinna Toomkirikuga Eesti vanimate hulka (13. saj). Seda kutsuti pühak Simona nime järgi Katkuküla Püha Siimoni kirikuks. Katkuküla oli 1219. a Taani valduste lõunapiiriks ja siin tekkis Riia sakslaste ja Tallinna taanlaste vahel ristimistüli (Läti Henriku kroonika). Seda tüli käis kohapeal lahendamas 1226. a Rooma paavsti legaat. 14. saj annetes Taani kuningas Valdemar IV Simuna kiriku Tallinna Toomkirikule. Sõdades ja sajandites on kirik mitmel korral hävinud ja taas üles ehitatud.

15. saj esimesel poolel ehitati kolmelööviline kodakirik, 1728-29 ja 1885-86 ehitati kirikut taas ümber. Vanast kirikust on säilinud osa kaitseotstarvet täitnud tornist. 1685 valmistas kuulus puunikerdaja Chr. Ackermann kirikule altari. 19. saj algul maalis Carl Sigismund Walther altarimaali. 1889 ehitas orelimeister Gustav Normann kirikusse oreli, olles üks vanimaid eesti rahvusest orelimeistri töid.

Külalistel on võimalik minna kiriku kellatorni vaateplatvormile, kust avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Torni kõrgus on 53,5 m.

Perekond Neffide hauaplats kirikuaiasSimuna kirikuaeda on maetud palju kuulsaid inimesi. Siin puhkab tuntud maastikumaalija Carl von Kügelgeni perekond ja Peterburi Kunstiakadeemia professor, Muuga mõisa rajaja Karl von Neff, kelle maale on Peterburis, Londonis, Nizzas. Simunasse on maetud von Pauckerite suguvõsa liikmed ja üle 60 aasta Simunas köstriks olnud Wilhelm Normann. W. Normann asutas Simunasse kihelkonnakooli, õpetas välja koolmeistreid, kirjutas õpikuid, rajas laulukoore ja korraldas juba 1886. a kohaliku laulupeo.

12. Mälestussammas

Simuna VabadussammasVabadussammas kiriku ees on pühendatud Simuna kihelkonna langenud sõdureile. Sambal on juhtsõna: "Parem surra vabana kui elada orjana". Sambasse on raiutud 132 mehe nimed, kes said surma Esimeses maailmasõjas, Vababussõjas ja kommunustide käe läbi. Sammas avati 1927, lõhuti punaste poolt 1946 ja taasavati Simuna Muinsuskaitse Seltsi algatusel 1989. a.

13. Katku allikas ja Pedja jõgi. Matkarada

Katku allikas - Pedja jõe algusKatkuallikast, mis asub kirikust lõuna pool, saab alguse 122 km pikkune Pedja jõgi. Paar km ida pool, Katkuküla all, asus küll kaugem allikas, kuid see on jäänud tiigi põhja, väljavoolav oja aga muudetud kraaviks.(Katk tähendas vanas kõnepruugis allikaauku).

Ülemjooksul voolab Pedja paarikümne km pikkuselt Lääne-Virumaa territooriumil, läbib siis Jõgevamaa, vähe ka Viljandi- ja Tartumaad. Pedja ühineb Põltsamaa jõega, 4 km järel suubub Emajõkke, kandes siis Pede nime. Veerohketel kevadetel, kui Emajõgi ei suuda kogu Pede vett vastu võtta, voolab osa vett vastu voolusuunda Võrtsjärve.

Allika lähedusse on rajatud puhkekoht kiige ja istekohaga. Samas lõpeb Simuna kooli looduse õppe- ja matkarada, mis algab koolimaja tagant. Kuid matka (5 km) võib alustada ka allika juurest ja läbida see vastupidises suunas (jälgida teavet ja viitasid). Pedja jõe ääres kulgeb koprarada, kus võib kõikjal näha "kopratööd". Rada teeb kaare ümber Mällo paisjärve lõunaotsa, suundudes turbajärvede äärde. Sealt edasi "Pokumaale", läbib eri liiki metsi ja jõuab koolimaja taha välja.

Käru

A. Suumani kodukohtUmbes km Simunast Käru poole asub teest ida pool Mällo paisjärv (14), mis on rajatud Pedja jõele. Vesi on väga selge, paistab mitme meetri sügavuses põhjani läbi, kuid kahjuks vohab viimasel ajal järves vetikas. Ujumiseks on vesi külmavõitu. Ka kuumal suvel ei tõuse vee temperatuur üle 12 kraadi. Seda teevad allikad.

Käru küla poole sõites veidi pärast Karaski peatust vasakule (ida poole) pöörava Metsaküla tee parema haru ääres Kõrvel on luuletaja ja kunstniku Aleksander Suumani (1927-2003) kodukoht (15). Kurvis, künka juures oli tema sünnimaja (hävinenud), edasi on kodutalu, kus Suumanite pere elas alates 1936. a-st. A. Suuman käis Simuna Algkoolis ja Väike-Maarja Keskkoolis.

J. Kuke mälestuskivi avamine 15. apr 2000Sama teed mööda edasi minnes teest paremale Tuuliverre jääb näitleja Hugo Lauri (1893-1977) kodukoht. Otse edasi sõites ja siis paremale keerates jõuab tee Käruveskile (16). Seal asub Pedjale rajatud pais- ja allikatiikidel forellikasvandus. Paari kilomeetri kaugusele läände jääb Käru küla.

Samas Simuna-Sadala maanteel bussipeatuse juures näitab viit poliitik Juhan Kuke (1885-1942) sünnikodu (17) asemele, kus suurel põllukivil on riigimehe auks mälestusplaat. Tulevane poliitik käis Salla-Käru vallakoolis, Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Ta oli 1917. a Eesti Maanõukogu liige, aastatel 1918-1921 mitmes valitsuses minister, 1921-1922 Riigikogu esimees ja 1922-1923 riigivanem. J. Kukk oli Eesti ühistegevuse liikumise algataja.

18. Avanduse mõis
(Kärust tagasi)

Avanduse mõisahooneKirikust 500 m läänes, suures pargis asub 15. saj lõpul Taubedele kuulunud Avanduse mõis. Esimese uhke häärberi lasi ehitada Rootsi kindraladjutant, hilisem Sagadi mõisnik Gideon von Fock (1679-84), kuid see põletati Põhjasõjas. Praeguse suurejoonelise 95! m pikkuse, mitmes jaos ehitatud mõisahoone vanimad osad on 1760. aastatel valminud vana barokne härrastemaja (parem tiib) ja vasemal asuv ümberehitatud valitsejamaja.

1849. a ostis mõisa oma sõbra F. Wrangelli soovitusel suvekoduks tuntud saksa päritolu vene meresõitja ja geograaf Friedrich Benjamin Lütke (1797-1882). Admiral tegi mitu ümbermaailmareisi, uuris Põhja-Jäämerd, Novaja Zemljad ja Kaug-Ida, tema nime kannavad 3 saart, 2 lahte, väin, hoovus ja 8 muud paika. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia ja Venemaa Geograafia Seltsi president. Mõisal on Lütke mälestustahvel.

Alguses (1849-50) elas siin naabrimees Wrangell, hiljem käisid puhkamas sõbrad Struve ja Baer.

1882. a läks mõis Bremenite valdusse, juba 1897. a paigaldati hoonesse elekter. 1899-1902. a toimus R. Engelhardti juhtimisel põhjalik ümberehitus, kus lisati vanema osaga harmoneeruv suure eeskoja ja kaarakendega 2-kordne saalikorpus. Siseruumidest on säilinud (taastamine käib) trepiga vestibüül, puittahveldisega söögituba, saal, ukse- ja aknakaunistusi ning kahhelahi (1785). Pärast mõisa riigistamist paiknes siin põllutöökool, MTJ ja sovhoosikontor ja Avanduse Vallavalitsus. Praegu on hoones Simuna Osavalla Valitsus, Väike-Maarja Muusikakooli Simuna osakond, raamatukogu, noortekeskus ja Simuna Naisteklubi. Pargifassaadil on huvitavad tornid ja terrass, pargis mälestusmärk II maailmasõjas vene poolel langenutele.

19. Võivere tuuleveski

Struve kaare Võivere otsapunkti asukoht, millele osutab J. AavikSimuna - Väike-Maarja tee ääres on Võivere tuuleveski, mille lähedal praegu veel tagasiasetatud murukamara all on kivi Struve meridiaanikaare otsapunkt tähisega. See on koos Struve tulba ja Tartu tähetorniga UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

20. Orguse meteoriidikraater

Avanduse mõisast Orguse-Pudivere teest paremal Orguse metsas asub meteoriidikraater. See on 8,5 m läbimõõduga, u 2 m sügavune auk, mis meenutab pommilehtrit. Oma suuruselt on see kuues Eestis (kokku 540 milj a-ga kukkunud seitse suuremat meteoriiti).

E. Pirrus ja J. Aavik meteoriidikraatrit uurimas 11. juunil 19911. juunil 1937 a võis idataevas näha helendavat, peaaegu Kuuga võrreldavat tulekera, mis aeglaselt lähenes, siis äkki justkui peatus ja hõbevalgeks suitsupilveks muutus, lastes lõpuks kõlada pikse moodi mürinal. Pilveke ise püsis taevas kaks tundi. Teadlased nimetasid nähtuse boliidiks, suure heleda meteoriidi sisenemiseks Maa atmosfääri tihedatesse kihtidesse. Roela asulast veidi ida pool see 28 km kõrgusel toimuski. Plahvatusel lagunes boliit mitmeks tükiks, mis jätkasid lendu maapinna suunas juba tõeliste meteoriitidena. Orguse kraatri arvatakse teinud olevat ämbrisuurune metallikamakas. Kaua ei leitud meteoriidikildude kukkumise jälgi, kuni 1984. a avastati Orguse küla lähedal riigimetsa kvartali nurgas nimetatud kraater.

21. PudivereTaastamisel olev Pudivere häärber

Orguselt Määri- Äntu teele jõudes jääb sellest põhja poole suures põlistammedega pargis asuv Pudivere mõis .16. saj eraldus see Võiverest. Puitpitsiga kaunistatud sammaste ja rõdudega peahoone valmis 1897. a tuntud arhitekti Friedrich Modi käe all. 20. saj algul oli see Avanduse Bremenite valduses. Hoone langes 1999. a tuleroaks, kuid nüüd on alustatud taastamist. Kõrvalhoonetest on tervemad teeäärne tall ja kuivati, eemal paistab tuulikujalg.

Kivi arvataval E. Vilde sünnikohal1862. a tuli Pudivere mõisa moonameheks ja kupjaks Jüri Vilde, kes oli olnud Äntu mõisas toapoisiks. Vildede pere elas Äntu külas Toomari talus. Kirjanik Eduard Vilde (1865 - 1936) sündis Pudivere mõisa pargis asunud teenijatemajas, kuhu pere kolis pärast abiellumist (ema oli mõisa toatüdruk). Maja kohal on suur rändrahn, mis sinna on omaalgatuslikult kohale veetud.

Poissmehena elas Vilde isa moonakamajas Äntu - Määri teed mööda mõisasüdamest vähem kui 1 km kaugusel. Seal on E. Vilde sünnikoha mälestuskivi.

22. Nadalama. Kärsa


Kärsa mõisa  peahoone 1908 Määri - Äntu teelt vasakule pöörab tee Nadalama ridakülla, mille keskel teest ida pool oli külakoolimaja (praegu elamu). Siin jagas kaua aastaid vaimuvalgust koolmeister Priidik Brehm, kes oli tuntud muusikamees, juhatas koore ja katsetas komponeerimisega. Tema tütar Paula Brehm-Jürgenson (1887-1941) oli üks esimesi kontserdi- ja oratooriumilauljaid (sopran) Eestis. Õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, laulmist aga Drestenis ja Berliinis.

Nadalamast üle Simuna-Kaarma tee Kurtna kaudu saab Kärsa mõisa. 1456. a-st kuulus see Eesti päritolu ülikute Metstakkide (Metztaken) perele. Arvatavalt Stackelbergide ajal, 18. saj lõpul ehitati ümarsammastega lahtise verandaga kivimaja. 1840. a omandasid mõisa Brevernid. Pärast mõisate riigistamist Eesti Vabariigi alguses jäi mõisa süda taluna Bremenite valdusesse. Enne Saksamaale lahkumist 1939. a müüdi talu perekond Poomile.

1950-ndate a-te lõpus ehitati mõisa peahoonele sovhoositööliste korterite tarvis teine korrus. Esimese korruse saali kasutati peo- ja kinosaalina. 90-ndate a-te alguses tagastati talu Ants Poomile, kes alustas hoonete taastamist. Tema surma järel jäi asi pooleli. Praegune omanik on lubanud tööd uuesti käima panna.

23. - 24. Äntu tehisjärv, Uguri mägi, kalakasvatus, allikad

Äntu tehisjärv nn paisukasUguri teeristist u 1 km läände on kolhoosi ajal rajatud Äntu veehoidla, vallarahva lemmiksupluskoht nn paisukas. Kallas on laugjas. On rajatud liivane ujumiskoht, mis sobib ka lastele supluseks. Järve äärde on rajatud telkimisplats. Sealt jätkub ka matkarada, mis viib Äntu Sinijärve taha.

100-kond meetrit järvest edasi on Nõmme jõe paistiikidele rajatud kalakasvatus. Tiikides on näha nii väiksemaid kui suuremaid tihedalt siblivaid forelle. On võimalik ka kala osta.

Äntu allikad Tagasi tulles suure teeni (kalakasvatuse juurest puudub edasisõiduks läbipääs), jääb teest vasakule (lõunasse), maapinnast kõrgemale pürgiv küngas, Uguri mägi. Arvata võib, et tegemist on vana hiiemäega, kus muinaseestlased käisid jumalate poole palvetamas ja ohvriande toomas. Seda kinnitab ka mäe lähedalt põllu pealt leitud ühelohuline kultusekivi. Mägi oli kunagi palju suurem, kuid 1923. a hakati mäest kruusa võtma. Kaevamisel leiti pealuid, suuri mõõgataolisi nuge, sõrmuseid, rõngaid, sõlgi ja ketitükikesi.

Mäe lääneotsas on kahe lubjapõletamise maa-ahju varemed. Nende juurde on parem juurdepääs vana teed mööda (suurt teed mööda u 100 m edasi, kus vana tee keerab tagasi).

Sama vana tee ääres on Äntu allikad (24), kust saab alguse Nõmme jõgi. See on üks kolmest Põltsamaa jõe algusest. Kõige pikem siinmail on Vao-Kiltsi jõgi, mis alustab oma teed Vao ürgorust Ilumäe alt Ärina külast lääne pool. Ka Ilmandu jõgi Kiltsist lääne pool viib oma veed Põltsamaa jõkke.

25. Äntu mõis

Äntu mõisa peahoone 1937Tee ääres on iidse Äntu mõisa ase. Juba 1277. a oli siin Taani kuninga vasalliks Robertus de Engdis, kellest ka Äntu nimi. Siin kirjutati 17. saj alla esimesele Balti eriõigusele Rootsi kuningliku valitsuse ja Balti rüütelkonna juhi T. von Bremeni poolt. On kuulunud 1832. a-st von Harpedele. Harpede mõisas oli eesrindlik taime- ja loomakasvatus. Aleksander von Harpe oli Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi loomisel 1896.a selle esimene esimees. Pärast Eesti maareformi ostis Valter Harpe tagasi 3 asunikutalu 65 ha-ga ja rentis lisaks veel 50 ha.

Äntu viinavabriku korstenMõisa peahoone põles 1970. a-te alguses. Metsistunud mõisapargis on vähe näha peahoone jäänuseid, teistest varemetest paremini on säilinud viinavabrik koos kõrge, tahutud paekivist korstnaga.

26. Kaarma (pr Ebavere küla)

Kaarma mõisa ametnikemajaKaarma mõisast on esmateateid 1538. a-st. Mõis on kuulunud 19. aj teisest poolest kuni Eesti maareformini Limbergide suguvõsale. Mõisahoonetest on järel ainult ametnikemaja tiigi kaldal. Praeguse bensiinijaama ja autoremonritöökoja kohal olid Kaarma lubjaahjud. Töökojast ja kauplusest Ebavere mäe poole jääv väike vabaõhu õllejoomise laud on lubjaahju sisse paigutatud. Ümmarguse ahju sisesein on rohukamaraga kaetud, kuid kohati on vähe näha ka lubjakive, milledest oli maa-ahi laotud. "Õlleaugust" edasiviiv jalgrattatee on läbi lõiganud Kaarma paemurru seina.

Kaarma maa-ahju sisse rajatud puhkekohtTeadupärast alustas üks Limbergidest 1880. a-tel Tamsalus lubjapõletamist Metsküla maa-ahjudes, kaevandades lubjakivi Sääse paemurrust (ehitas Tamsallu 1907 ja 1936 shahtahjud).

Kaarma mõisas oli kuulus viinavabrik (töötas veel nõukogude ajal), oma tarbeks ka saeveski.

Kaarma oli Väike-Maarja kolhoosi ajal suur tootmiskeskus. Seal olid maltoosatehas, katlamaja, masinate tehnilise hoolde punkt, tapamaja, konservitehas, veisefarmid, veidi eemal proteiinitehas.