Turism / Kombineeritud matkad ja ekskursioonid / Ringkäik Väike-Maarjas


Sündmuste kalender
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30      
Nädala eelinfo
36. nädal
35. nädal
Ametlikud teated
*Vallavara eelläbirääkimistega pakkumise korras kasutusse andmine
*Valla 2014. a hankeplaan
*Lihtmenetlusega riigihange "Väike-Maarja hooldekodu remont"
*Hajaasustuspiirkondade reoveekäitlussüsteemide seisukorra uuring ja inventariseerimine
*Vallavalitsus üürib välja ruumi Väike-Maarja sauna hoones
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Milliselt ürituselt said Sina sel suvel parima elamuse?
Pandivere päev
Simuna-Laekvere rahvajooks
TuleTulemise teekond
Ebavere Kange triatlon
Esimene Pandivere peretalude päev
Pandivere rattaralli
Simuna perepäev
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 513
Kasutajaid: 612
Foorumis teemasid: 111
Foorumis postitusi: 294
Koostööpartnerid

Ringkäik Väike-Maarjas

1. Muuseum, i-punkt.
2. Päästekooli hooned.
3. Vabadussammas.
4. Emakeele tammik.
5. End kirikumõisa maja, pastoraat.
6. Kirik.
7. Saksa kabel.
8. End maakabel. Leinamaja.
9. Von Krusensternide hauad.
10. G.Lurichi vanemate hauad.
11. Vallamaja. Ühispank. Postkontor.
12. Grossi toidukaubad.
13. Algklasside maja.
14. J.Tamme haud.
15. P.Jakobsoni haud.
16. K.Reiteli "Lahkumine".
17. J.Elkeni haud.
18. K.Merilaasi ema ja õe hauad.
19. J.Kotli haud.
21. Köstrimaja.
22. End Kotli vana maja. Georgi Söögituba
23. Kotli uus maja.
24. G. Lurichi sünnikoht. Georgi kauplus. Hansapank.
25. End Lurichi maja. Kauplused.
26. End Vao vallamaja. Politseimaja.
 27. Hooldekodu. Arstid. Apteek.
28. Lasteaed. Raamatukogu. Internetipunkt.
29. Jakob Liivi mälestussammas.
30. Õppekeskus.
31. Gümnaasium.
32. End Põllumeeste seltsimaja. Rahvmaja.
33. Lurichi kivi.
34. End. Meose maja.

1. Väike-Maarja Muuseum  ja turismi i-punkt endises kihelkonnakoolimajas Pikk tn 3. Maja on ehitatud 1869.a, 1873 avati selles kihelkonnakool. Pärast 1984. a tulekahju taastas hoone Väike-Maarja kolhoos. Muuseum avati 1988.a kolhoosi ajaloo ekspositsiooniga ärklikorrusel. 1993.a valmis Väike-Maarja ajalugu käsitlev väljapanek põhikorruse kuues ruumis. Esimeses ja teises toas on aleviku ja kihelkonna ajalugu tutvustav materjal, kolmas on seltside, neljas  parnassi tuba. Väike-Maarja koolide ajalugu on klassitoas. Näitus "Küüditamine. Perede lood" jutustab okupatsiooniaegsetest repressioonidest.

2000. a avati muuseumimajas kohalik turismi i-punkt. See annab rikkalikku teavet Väike-Maarja valla turismiobjektide kohta. Samas tutvustatakse nii Lääne-Virumaa kui kogu Eestimaa turismivõimalusi. Saab tellida ka giidi.


2. Väike-Maarja Päästekool Jakob Liivi tn 4 loodi 1993.a Väike-Maarja Õppekeskuse osana. 1999 eraldus ta iseseisvaks õppeasutuseks. Valmistakse ette tuletõrjuja-päästjaid ning tuletõrje- ja päästespetsialiste.


3.Vabadussammas püstitati 1925.a Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestuseks. Autorid olid Tartu kiviraidurid Jugar ja Hütt. Sammas lõhuti kahel korral kommunistide käsul. Monument taastati endisel kujul Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja Väike-Maarja kolhoosi kulul. Kivitöid tegid raidurid J. Siinmaa, L. Meigas ja A. Aljas AS Ars-Monumentaali töökojas. Mälestussammas avati 23. juunil 1991. a. kirikumõisa pargis.


4. Emakeele park on rajatud Väike-Maarjasse  kirikumõisa parki (ka Jakob Liivi parki ja muuseumi ette) F. J. Wiedemanni nimelise keeleauhinna laureaatide poolt.  Laureaat valitakse igal aastal emakeele uurijate, hoidjate-kaitsjate hulgast. 2007 a-ks  laureaate 27, neist igaüks on istutanud emakeele parki oma tamme.


5. Väike-Maarja kirikumõisa peahoone, pastoraat Tamme tn 3 on ehitatud kivimajana 1884. a. See oli pastoriperede elukoht kuni nõukogude okupatsioonini. Majas on kirikuõpetaja korter, samas tegutseb laste pühapäevakool, osa ruume on välja renditud.


6. Väike-Maarja kirik pärineb 14. saj. 70. aastatest (teistel andmetel 1346.a.). 1873.a sai torn oma praeguse kõrguse 61,65 m. Gooti stiilis 3-löövilise kodakiriku võlve toetavad neli sammast. Torni aluses olevad laskepilud ja tugevad kuni 2,4 m paksused müürid tõendavad, et vajadusel sai kirikut kasutada kindlusena. Altarit kaunistab E. F. Lipharti maal "Tulge minu juurde" (1902.a). Pilku püüab vitraažaken "Jeesus lapsukesi õnnistamas", mille restaureeris 2002.a klaasikunstnik Riho Hütt. Samalt autorist valmis 2003.a kiriku roosaknale vitraaž "Maarja kuulutamine". Kirikus on 1677.a. pärit rõngasrist ja samast sajandist hauakivi.
 

7. Saksa kabel kirikust idas valmis 1770. a paiku. Oli algselt laudkatusega, sai umbes 1820 tinutatud plekist katuse, mis asendati 1998. a uuega. Kabelit kasutas saksa kogudus, mis koosnes põhiliselt balti-saksa mõisnikest.


8. Maakabel kirikust läänes, ehitati 20. saj alguses maakoguduse jaoks. Seda kutsuti ka talupoegade e matsikabeliks, samuti eesti kabeliks. Et saksa kogudus pärast Vabadussõda hääbus, viidi matusetalitused üle saksa kabelisse ja eesti kabelit kasutati kolikambrina. 1960. aastate keskelt kuni 1991. aastani oli seal kutsekooli töökoda. Märtsis 1991 tehti hoonele kapitaalremont. See nimetati Leinamajaks ja seal hakati korraldama matuseid.


9. Väike-Maarja kirikuaia lääneservas asub kuulsate meresõitjate von Krusensternide matmispaik, kuhu on maetud esimese vene ümbermaailmasõitja Adam Johann von Krusensterni poeg viitseadmiral Paul Theodor von Krusenstern abikaasaga ja nende poeg Otto Paul von Krusenstern. A. J. von Krusenstern on maetud vene tsaari eriloal Tallinna Toomkirikusse. Kirikuaeda on maetud Väike-Maarja kirikuõpetajad, haridus- ja kultuuritegelased Georg Magnus Knüpffer, Karl Theodor Knüpffer jt. baltisakslased.


10. Perekond Lurichite hauaplats asub kirikuaia lõunaservas, aia peaväravast vasakul. Sinna on maetud Georg Lurichi vanemad ja lelle perekond.


11. Väike-Maarja vallamaja Pikk 7, kus asuvad ka postkontor, SEB pank ja mõnede erafirmade kontorid. Ehitatud 1950. a-te lõpus Väike-Maarja rajooni administratiivhooneks, olnud Väike-Maarja Maakutsekool nr 27, siis Õppekeskuse peahoone. 2002. a, pärast kapitaalremonti, kolis sinna valla kantselei.


12. Grossi toidukaubad, Pikk tn 9, end Väike-Maarja Tarbijate Ühisuse kauplus "Edu". Pärast põhjalikku kapitaalremonti ja ühe osa juurdeehitust 2007. a sai hoone kogu alumine korrus täidetud  rikkaliku toidukaubaga.


13. Väike-Maarja Gümnaasiumi algklasside maja Pikk tn 23, kunagine Jostsoni kivimaja, millele ehitati 1902 tütarlastekooli tarbeks puidust tiib. On olnud kihelkonnakooli klasside, ka Väike-Maarja 6-kl. Algkooli asukohaks. 1938. a ehitati talle juurde arhitekt Alar Kotli projekti järgi vasak tiib ja teine korrus.


14. Vana kalmistu Rakvere-poolses osas (sissekäik surnuaia põhjaväravast) on Jakob Tamme viimane puhkepaik. Seal avati 1912. a. mälestussammas, mille büsti valmistas J. Koort. 1938.a. asendati endine betoonalus graniitsambaga (autor A. Lüüs).


15. Samas, selle lähedal on luuletaja ja näitekirjanik Peeter Jakobsoni hauaplats, kuhu 1907.a püstitati ajalehe "Postimees" toimetuse algatusel malmristiga hauakivi.  P. Jakobson oli üks esimesi kirjanikke, kes hakkas kasutama oma näidendites eesti rahva jutte. Oli Väike-Maarja esimene fotograaf ja raamatupoepidaja.


16. Sealt veidi edasi on K. Reiteli poolt valmistatud monumentaalskulptuur "Lahkumine". See kujutab ema, kes saadab oma poega Teise maailmasõtta. 1992. aastani asus kuju Väike-Maarja keskväljakul.


17. Kalmistu lõunaosas, Tamsalu mnt läheduses on teeneka kohaliku kultuuri- ja seltsitegelase Johan Elkeni haud. J. Elken oli kohaliku 19. saj eesti rahvusliku liikumise väljapaistev tegelane; esimene, samas pikaajaline koorijuht; laulude autor; Virumaa laulupidude üldjuht.


18. Kalmistu peateest vasakule (Pika t kalmistu peavärava poolt tulles) on poetess Kersti Merilaasi ema ja õe hauad. K. Merilaasi õde Lydia suri lapsena, kui pere elas Kiltsis. Ema Ann Moorberg maeti oma tütre kalmu kõrvale 1966.a.


19. Peavärava kõrval vasakul on köster Johan Kotli haud (vt p 21).


21. Köstrimajas Simuna mnt 5 elas 1893-1933 Väike-Maarja köster Johan Kotli. Seal sündis ja veetis oma lapsepõlve  Eesti tunnuststud arhitekt, Tallinna laululava projekteerija Alar Kotli.  Maja oli kohalike kultuuritegelaste kooskäimise kohaks ja tihti öömajaks Väike-Maarjasse saabunud külalistele.Johan Kotli algatusel asutati Väike-Maarja pasunakoor. Ta arendas jõudsalt koorilaulu ja oli hiljem muusikaseltsi looja ning kohalike laulupäevade üks eestvedajatest. J. Kotli tegeles seemnesortide kasvatamise, aianduse, mesinduse ja ka naeri propageerimisega ning tema juhtimisel loodi 1896. a Väike-Maarja Põllumeeste Selts. Majal on mälestusplaat.


22. Kotli maja Pikk tn 18, mille laskis Johan Kotli ehitada 1900 (teistel andmetel 1912). Enne sõda olid majas poed ja korterid, pärast sõda põhiliselt korterid. 2001.a tõsteti maja veidi ida poole uuele vundamendile ja restaureeriti. 2003. a kolis sinna üle Georgi Söögituba, mis asus enne Pikk tn 16.


23. Kotli uus maja Pikk tn 20. Alar Kotli projekti järgi 1933.a perekonna jaoks ehitatud maja. Nõukogude okupatsiooni ajal oli see palju aastaid Väike-Maarja külanõukogu asukohaks. Hoone on eravalduses.


24. Georgi poe maja kohal Pikk tn 16 asus Kaarma kõrtsihoone, kus sündis 1876.a jõumees ja maadleja Georg Lurich. Siin saatis ta mööda oma lapsepõlve. Nõrga tervisega poisike saadeti 9-aastasena Tallinna kooli, kus ta hakkas end treenima. 19. saj lõpuks oli tema nimel juba 20 maailma tõsterekordit, 20 saj alguses aga maailmarekordid maadluses. Vanemate surmani (ema 1901.a , isa 1903.a) külastas ta tihti Väike-Maarjat. Sellest ajast pärineb hulk legende G. Lurichi jõust ja abivalmidusest, samuti ka sõbralikkusest ning lastearmastusest. Kaarma kõrtsihoone vundamendile ehitati 30. a-tel nn Maidla maja, kus 1998 avati Georgi Söögituba ja kauplus.


25. Lurichi maja Pikk 14, mille laskis ehitada Georg Lurich senior. Legendi järgi tassis majapalgid seljas kohale Georg Lurich junior. Maja müüdi 1907 Väike-Maarja Tarbijate Ühisusele, kes laskis 1925. a maja laiendada ja ehitada selle põhjaosale teise korruse. Majas on ka praegu kauplused.


26. Politseimaja, end Vao vallamaja Pikk tn 8. Pärast väikeste mõisavaldade ühendamist sai Vao valla keskuseks Väike-Maarja, kuhu ehitati 1894 uus kivist vallamaja. Maja ruumikat saali kasutati kuni seltsimaja valmimiseni tihti rahvapidude pidamise, eelkõige näidendite lavastamise kohana. Nõukogudeajal oli hulk aastaid majas ambulatoorium. Endine Vao vald oli sel ajal Väike-Maarja külanõukogu, 1991 nimetati see Väike-Maarja vallaks.


27. Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuse maja Ravi tn 1, Väike-Maarja kolhoosi eestvõttel 1970. a-te alguses ehitatud haigla- ja ambulatooriumihoone. Praegu on majas hooldekodu, pere- ja teised arstid ning apteek.


28. Väike-Maarja Lasteaia maja Lõuna tn 10, kohaliku kolhoosi organiseerimisel ümbruskonna laste jaoks ehitatud lastepäevakodu hoone (avati 1984). Praegu on seal lisaks lasteaiale uus moodne raamatukogu (valmis 2001) koos internetipunktiga.


29. Jakob Liivi park, mille rajamine sai alguse 1934. a, kui Väike-Maarja Täienduskooli õpilased istutasid sinna esimesed vahtrad. Pargis on kirjaniku ausammas (autor R. Haavamägi), mis paigaldati 1938.a 8 kuud pärast kirjaniku surma Jakob Liivi Mälestuse Jäädvustamise Komitee eestvõttel. Siis istutati puid juurde, hiljem veel  lisaks Väike-Maarja rajooni ajal 1950. a-tel.


30. Väike-Maarja Õppekeskuse hoone Pikk tn 1a ehitati kohaliku kolhoosi keskuseks ja valmis 1990.a  alguses (1.veebr 1993 - kolhoosi lõpp). Eri korruseid läbiva fuajeega hoone on tänapäeva kauni ehituskunsti, kuid ka jõuka kolhoosi gigantomaania ilmekas näide. Hoone oli ärikeskus-vallamaja 1999. aastani, mil ta läks Õppekeskuse kasutusse. 2004. a valmis juurdeehitis- moodne õpilaskodu. Väike-Maarja Õppekeskus (kunagine Maakutsekool nr 27) valmistab ette müüjaid, kokki, puhastus- ja arvutiteenindajaid, masinate- ja autoremondilukkseppi.


31. Väike-Maarja Gümnaasiumihoone Pikk tn 1, valmis 1976. a. Ehitati vana puidust gümnaasiumi-keskkoolihoone asemele, mis oli ehitatud Väike-Maarja Ühisreaalgümnaasiumi Toetamise Seltsi organiseerimisel ja toetusel 1921-1924 (põles 1970).


32.  Rahvamaja Pikk tn.2 on endine Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi maja, mis valmis 1912.a. 8 kuuga ja oli siis suurim maal asuv kivist seltsihoone. Kolmandiku maja hinnast moodustasid annetused, puudujääv osa laenati ja maksti tagasi 7 aasta jooksul pidudest saadud rahaga. Ehituse organiseerijaiks olid Jakob Liiv ja Märt Meos. 1950. a-tel oli hoone Väike-Maarja Rajooni Kultuurimaja, hiljem kohalik kultuurimaja. 1979-1980 tegi Väike-Maarja kolhoos majale kapitaalremondi, mille käigus paigaldati jalutussaali G. Markelovi  poolt valmistatud puitskulptuur-büst Georg Lurichist ning seinaplaat Jakob Liivi ja Märt Meose bareljeefiga. Aknad said K. Kõrvits-Linde vitraažid, fuajee aga seinale E. Jänese freskomaali "Maarjapäevad".


33. Lurichi kivi Aia tn alguses on paigaldatud Georg Lurichi mälestuseks tema lelle taluasemele. Avati aprillis 1966 Georg Lurichi 90. sünni-aastapäeval.


34. Märt Meose maja Jaama tn 4 on ehitatud 1926.a. Tuntud kooli- ja seltsitegelane Märt Meos elas seal kuni selle natsionaliseerimiseni 1951.a. Nõukogudeajal oli majas kuni uue lasteaia valmimiseni lastesõim. Praegu on hoone eravalduses. 1990. a-tel oli selles külalistemaja.

Majal avati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi poolt 1991.a mälestusplaat.