Nõukogude okupatsioon. Raketibaas Väike-Maarja lähistel


Sündmuste kalender
E T K N R L P
     1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
Nädala eelinfo
48. nädal
47. nädal
Ametlikud teated
*Valla 2014. a hankeplaan
*Vallavalitsus üürib välja ruumi Väike-Maarja sauna hoones
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kas olete rahul Swedbanki teenustega Väike-Maarjas?
Olen rahul ja kasutan pakutavaid teenuseid
Ei ole rahul, vajan rohkem pangateenuseid
Saan hakkama internetipangas
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 517
Kasutajaid: 613
Foorumis teemasid: 111
Foorumis postitusi: 299
Koostööpartnerid

Nõukogude okupatsioon. Raketibaas Väike-Maarja lähistel

Vaata ka:
1939.a. sõlmiti Venemaa ja Saksamaa vahel nn. Molotov-Ribbentropi pakt, mille salalepinguga jaotati piiriäärsed riigid mõjusfäärideks. Balti-maad, kelledel polnud välisabi loota, olid sunnitud 1939. a. sõlmima Nõukogude Liiduga mittekallaletungipaktid. Eestisse rajati esimesed nõukogude sõjaväebaasid. 1940. a. juunis toimus Eesti täielik okupeerimine, kui sisse marssisid täiendavad väeosad. Pärast seda lavastati nn. sotsialistlik revolutsioon ja Eesti "vabatahtlik ühinemine" Nõukogude Liiduga. Kõikjale rajati uusi sõjaväebaase, hiljem ka raketibaase.

Rakvere linnas Arkna teel asus 1960.-1970-ndatel aastatel 304. Nõukogude Liidu kaardiväe raketipolk (s/o 14372) ning sellele allus kaks divisjoni, üks Kadila ja teine Rohu-Lebavere metsades. Selles baasis oli Nõukogude Liidus 1959. a kasutusse võetud R-12 tüüpi rakette teenindav diviis (2500-3000 meest). Need raketid olid võimelised lendama 2 tuhande kilomeetri kaugusele, kandma termotuumalõhkepead kas võimsusega 1 või 2,3 meg­atonni (1mgt = 1milj. tonni).

Rohu baas Kadila baas

Territoorium, kus paiknes divisjon, oli ümbritsetud kahekordse okastraataiaga. Kahe aia vahel oli kõrgepingevooluga ühendatud traatvõrk. Kui inimene või loom puudutas aeda, hakkas tööle signaalsüsteem, mis näitas kokkupuute kohta. Väravas olid kuulipildujapesad. Metsades asuvaid raketiväeosasid nimetati suurtükiväe divisjonideks. Inimesed ei teadnud, et siinkandi metsades on tuumaraketid.

Divisjoni territooriumil olid eri tsoonid. Esimeses tsoonis olid valvemeeskonna ja ohvitseride tööruumid, staap, laskemoonalaod, autokütuse maa-alused mahutid, masinate garaažid. Ohvitserid elasid Rakveres sõjaväele mõeldud linnaosas.

Teises tsoonis olid sõdurite kasarmud, saun, pesumaja, söökla, klubi, katlamaja, elektrijaam. Majandusõuel olid toidulaod, garaažid masinatega, masuudihoidla.

Lahingutsoon - kõige tähtsam baasis. See oli omakorda eraldatud teistest tsoonidest. Lahingutsoonis oli raketi erikütuse hoidla, montaaživäljak, rakettide ja nende teeninduse angaarid, stardiväljakud. Ühes divisjonis oli 4 raketiangaari. Kahe raketi jaoks oli üks angaar ja üks stardiväljak. 6 raketti said vajaduse korral kohe startida, 2 olid reservis. Raketid seisid angaaris ratastega alustel horisontaalasendis. Raketi pikkus koos lõhkepeaga oli 22, 1 m. Hoidlas pidi olema nii suvel kui talvel ühtlane temperatuur (+4ºC) ja niiskus. Püsiva mikrokliima saamiseks töötas automaatne ventilatsioonisüsteem. Soe õhk tuli angaari katlamajast torude kaudu.

Baasi mõlemad siinsetes metsades asunud osad olid ühesugused. Ainult Rohus (Lebaveres) oli mõlema divisjoni jaoks tuumalõhkepeade hoidla, lasketiir, ka sigala. Kadila divisjoni lähedal asunud lokaatorid teenindasid nii Kadila kui Rohu baasi.

Baasi rajatistest on järel varemed. Kui baas tühjaks jäi, kasutati olemasolevad hooned ära ehitusmaterjalina nii kolhooside kui eraisikute poolt. Rohu baasi territooriumil on peaaegu terved 5 angaari: 2 tuumalaengute hoidmise, 2 raketi- ning neid teenindav angaar. Viimase seinal ilutseb praegugi Lenini pildiga „maal“. Raketiangaaridest esimese juurest viib tee stardiväljakule. Tugeval betoonist alusel oli veel hiljaaegu, enne metallivaraste poolt teostatud rüüstamist, selgesti näha ring, kuhu kinnitati stardiks valmistuv rakett. Ühes hoidla-angaaris on näha tuumalaengute hoidmise ruumi massiivne uksepiit (ka rüüstatud), mille külge kinnitus omal ajal kuni poole meetri paksune uks.

Kadila baasis on peaaegu tervetena püsinud erikütuse hoidla angaarid ning baasi lõpus raketiangaar, mille juurest viib tee stardiväljakule. Tugeval betoonist alusel oli ring, nagu Rohu baasiski. Eemal on näha stardiväljaku ümbrisvalle, alles on varje koht, kuhu peituti raketi stardi ajaks. Lähedal on "terve" ka teenindav angaar.

Siin asunud rakettide teenindamine oli keeruline ja tülikas. Kümmekonna aastaga oli baas moraalselt vananenud. Nimetatud sõjaväeosa likvideeriti 1978. a teisel poolel. Uute mobiilsete raketisüsteemide jaoks rajati maa-alused šahtid ja täiuslikumad stardiseadmed. Uut tüüpi (R-12U) rakettide teenindamine oli palju kiirem ja avastamine raskem.

Nn. Rohu baasi teenindav angaar Rohu baasi tuumalaengute hoidla-angaar
Varje nn. Kadila baasis Raketiangaar Kadila baasis