Asukoht
Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere, Torma (Jõgevamaa), Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu vallaga. Väike-Maarjast 3 km lääne pool on 100 m laiune Vao ürgorg, mida palistab küngaste ja ooside ahelik. Selle kõrgeimaks kohaks on Ebavere mägi (146 m).
Geoloogiliselt jääb Väike-Maarja Pandivere kõrgustiku võlvi keskele, aluspõhjaks on Tamsalu paekivi lade. Simuna ja endise Avanduse valla alad asuvad Pandivere kõrgustiku ja Alutaguse maastikurajoonis. Valla põhjaosa on lainja pinnamoega ja siin asuvad Eesti ühed viljakamad põllumaad, lõunaosa on metsade- ja sooderohke ning ulatub Pedja jõe ülemjooksu madalikule. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim põhjavee moodustumisala.
Väike-Maarja vald moodustati endise Väike-Maarja külanõukogu aladele 1991. a detsembris. Territooriumi poolest oli ta ligilähedane endisele Vao vallale. Valda kuulusid lisaks Aavere, Pikevere, Varangu, Raigu ja Pudivere külad, ei kuulunud aga Põdrangu, Metskaevu, Sauevälja ja Loksa külad.
Pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimisi 2005. aasta oktoobris ühinesid Väike-Maarja ja Avanduse vald Väike-Maarja vallaks.
Valla suurus on 457,81 km² (45781 ha), elanike arv seisuga 31.05.2013. a on 4804.
Vallas on 3 alevikku: Väike-Maarja (1799 elanikku), Simuna (452) ja Kiltsi (236) ning 34 küla: Aavere (36), Aburi (57), Avanduse (104), Avispea (111), Ebavere (129), Eipri (88), Hirla (33), Imukvere (17), Koonu (64), Kurtna (33), Kännuküla (52), Kärsa (15), Käru (90), Liivaküla (75), Määri (63), Müüriku (63), Nadalama (27), Nõmme (21), Orguse (33), Pandivere (103), Pikevere (87), Pudivere (39), Raeküla (37), Raigu (43), Rastla (32), Sandimetsa (11), Triigi (296), Uuemõisa (20), Vao (360), Varangu (21), Vorsti (7), Võivere (43), Äntu (43), Ärina (64).
Juba muistsetest aegadest peale on Pandivere kõrgustiku viljakatel maadel tegeldud põlluharimise ja karjakasvatusega. 1913. a oli Vao vallas 13 mõisat ja 425 talu, 1939. a 840 talu. Praegu on valla territooriumil haritavat maad 161 km² ja metsa 234 km².
Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, kaubandus, teenindus, transport, ehitus, ümbertöötlev- ja puidutööstus. Majanduselu edendamiseks on paikkond avatud ka väljastpoolt tulevatele investeeringutele.