Uudised - Keskkonnaministeeriumi info muudatuste kohta õigusaktides


Eesti Vabariik 100
Georg Lurich
Sündmuste kalender
E T K N R L P
      1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30       
Tänased üritused
*Näitused
Nädala eelinfo
17. nädal
16. nädal
Ametlikud teated
*2018. aasta hajaasustuse programm on avatud 9.04-11.06
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Koostööpartnerid

Keskkonnaministeeriumi info muudatuste kohta õigusaktides

Muudatused keskkonnavaldkonna õigusaktides 1. jaanuarist 2018

1. Ahvenapüügile päevalimiit
 
2018. aastal tohib harrastuspüüdja ööpäevas välja püüda kuni 15 kg ahvenat. Muudatuse eesmärgiks on piirata harrastajate poolt püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki ehk n-ö. musta kalaturgu ja hoida ahvenavaru stabiilsena.
Loe lähemalt siit 
 
2. Püüdsid kala? Anna aru!
 
Uuest aastast peavad kalastuskaardi alusel kala püüdvad harrastuspüüdjad esitama püügiaruande. Kui eelmise kalendriaasta kohta on püügiaruandeid esitamata, uut kalastuskaarti ei väljastata. Püügiaruandlus on oluline osa kalavarude haldamisest, võimaldades saada ülevaadet kalasaakidest ehk püügikoormusest.
Loe lähemalt siit  
  
3. Koha alammõõt meres suureneb
 
Alates jääminekust 2018. aasta kevadest on koha alammõõdukskõikide püügivahenditega ja aastaringselt 46 cm. Nimetatud mõõt kehtib merel ja sinna suubuvates jõgedes nii kutselisel kui harrastuslikul püügil.
 
Koha alammõõdu tõstmise vajaduse kohta esitasid teadlased ettekanded juba 2015. ja 2016. aasta kevadistel kalurite koosolekutel. Alammõõdu tõstmine on vajalik kogu Eesti rannikumere kohavaru kaitseks, kuna osa potentsiaalsest kudekarjast püütakse välja enne, kui nad jõuavad esimest korda kudeda.
Loe lähemalt siit 

4. Vedelsõnnik kiiremini põllule
 
2018. aasta sügisel algab vedelsõnniku laotamise keeld 15. novembrist. Sellel sügisel algas see keeld veeseaduse järgi veel 1. detsembrist. Keeld on vajalik veekeskkonna põllumajandusreostuse eest kaitsmiseks.
Loe lähemalt siit 
 
5. Puhtam õhk: uued nõuded katlamajadele

Detsembri lõpus (19.12) jõustus määrus, millega karmistuvad nõuded keskmise võimsusega põletusseadmetest väljuvale õhusaastele. Keskmise võimsusega (1-50 MW) põletusseadmeid kasutatakse Eestis valdavalt soojuse tootmiseks (väiksemate linnade, külade, koolide jms katlamajad) aga ka tööstuses ning neid on kokku ligikaudu 1000. Uutele seadmetele jõustuvad nõuded alates 2018. aasta detsembrist. Olemasolevatele seadmetele (need, mis on võetud kasutusele enne 20.12.2018)antakse üleminekuaeg, kuna põletusseadmete viimine direktiivi nõuetega vastavusse võib olla väga kulukaks.
Loe lähemalt siit
 
6. Puhtam õhk, vähem bürokraatiat 

Käesolevast aastast muutusid leebemaks saasteainete künnised, millest alates on tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Tänu sellele ei pea ligi 600 ettevõtet enam õhusaateluba omama vaid piisab oma tegevuse registreerimisest. Nüüd 1. jaanuarist tulebki oma tegevus registreerida.
Loe lähemalt siit 
 
Muu:
Seoses maavalitsuste reformiga on nüüdsest kohaliku omavalitsuse üksusel õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek. Ennem tegi seda maavanem.

Lisainfo:
Berit-Helena Lamp
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
626 2910; 5303 6253
berit-helena.lamp@envir.ee