Tänapäevaste ravimtoitude arendamisel on üheks võimaluseks linaseeme ja tema saadused.
Linaseemnete tervislik toime tuleneb tema kiudainete, polüküllastumatute rasvhapete (PUFAD) ja lignaanide sisaldusest.
Uurimised on näidanud, et linaseemnete kasutamine aitab ravida kõhulahtisust ja mõjutab veresuhkru taset. Linaseemned omavad antikontserogeenset toimet mitmesuguste vähivormide puhul. Linaseemned langetavad vere kolesteroolitaset ning vähendavad seetõttu südame infarkti ja ajuinsuldi riski, moduleerivad immuunsussüsteemi. Seepärast võiks linaseemnete kasutamine anda hea efekti mitmesuguste kardiovaskulaarsete, sisesekretoorsete ja immuunsussüsteemi haiguste ennetamisel.
Kõhulahtisust on aegadest aegadesse ravitud linaseemne keedisega. Viimane annab lima, mis katab sooleepiteeli või haavandid kaitsekihiga. Selle tulemusel pidurdub mikroobide liikumine, paljunemine ja haavandid ei tekita valuaistinguid.
Peale selle on linaseemnetes sisalduv kiudaine, mis ravib kõhukinnisust. Kiudaine absorbeerib vett ja suurendab sellega soolesisaldise mahtu.
Seedekulgla korrashoiuks peetakse füsioloogiliseks normiks 50 g linaseemneid ühe inimese kohta päevas. Sellise koguse üheks kasutamise viisiks võiks olla pagaritooted.
Linaseemneõli kui hea asendamatute rasvhapete (w-6 ja w-3) allikas
Neid rasvhappeid sisaldub linaõlis vastavalt 16 ja 57 % (suhe 1:3,5). Igapäeva toidus on tähtis w-6 ja w-3 olemasolu kuid veelgi tähtsamaks on osutunud nende omavaheline suhe. Iidsetel aegadel on inimese toidus olnud w-6 ja w-3 suhe 3:1. Tänapäeva toidus on see suhe 10-25:1. Sellest tulenevalt on kõrgenenud inimeste haigestumine südameveresoonkonna haigustesse ja vähkkasvajatesse. Selle suhte parandamiseks igapäevatoidus on hakatud tootma tervise mune ja linaseemne sepikut. Nendes toodetes on suurendatud W-3 sisaldust 4-5 korda. Kuid nende osatähtsus on veel väike ja ei võimalda kõigile vajalikku kogust w-3 rasvhappeid-5 % kogu energiavajadusest.
Toitumisteadlased näevad siin võimalust lisada toidule linaseemne saadusi, et seda tasakaalu w-6 ja w-3 vahel parandada suunas (3:1). Inimese füsioloogiliseks vajaduseks peetakse 22,2g w-3 rasvhappeid päevas. Selle katmiseks on võimalik valida erinevate taimeõlide vahel:
100 % 50 %
vajadusest vajadusest
1. Lina 40 20
2. Põldtuder 60 30
3. Kanep 120 60
4. Kreekapähkel 210 105
5. Sinep 200 100
6. Raps 240 120
7. Soja 330 165
Alla üheprotsendi w-3 rasvhappeid sisaldavad on: oliivi, päevalille, maisi, seesami ja mandli õlid. Nendega w-3 rasvhapete päevavajadust poleks füüsiliselt võimalik katta (3-5 kg päevas).Maailmas on hakatud tootma väga mitmesuguseid ravimilaadseid toite et kompenseerida w-3 puudujääke inimese igapäevavajadustes.Näiteks on “Tervise “ munad, mis sisaldavad w-3 rasvhappeid 4-5 korda rohkem kui tavalised kanamunad. Selleks söödetakse kanadele linaõliga ja linaseemnetega rikastatud jõusööta.
Taoliste munade tootmine on edukalt levinud Austraalias, Uus-Meremaal, Itaalias, Kanadas ja Jaapanis (50 % kogu munatoodangust).Eestis toodetakse tervise mune alla 5 % kogu munatoodangust.
Eestis uuritakse momendil vutiliha ja vutimunade tootmist linaseemnesaaduste lisamisel vutile antavas jõusöödas.Veelgi vajalikum on leida võimalus suurendada w-3 rasvhapete sisaldust pagaritoodetes. On üksikuid tooteid, milledele on lisatud linaseemneid kuid sellisel juhul ei avaldu kogu linaseemnes sisalduvad kiudained amiino- ja rasvhapped.
Mõttekas on hakata tootma selliseid toiduaineid kus kasutatakse linaseemet jahuna, siis saab organism kasutada kõiki seemnes sisalduvaid vajalikke aineid ja ka väga väärtuslikku kiudu.
Andmed pärinevad Kanada Linaliidu poolt välja antud materjalide, Eesti toitumisteadlaste ja arstide ning Jõgeva SAI Mooste katsejaama teadusuuringute ja kogemuste põhjal linaseemnesaaduste kasutamisel toidulisandina.