KILTSI PÕHIKOOL

KOOL ÕPILASED TÖÖTAJAD AVALIK TEAVE UUDISED GALERII
AVALEHEKÜLG

KONTAKT

ASUKOHT

KOOLI AJALUGU

PROJEKT EE0029

LOSSI AJALUGU

PARK

A.J. VON KRUSENSTERN

TUNTUD NIMED

SÜMBOOLIKA

COMENIUS

NORDPLUS

COMENIUS II

COMENIUS III

 

 

KERSTI MERILAAS...

...sündinud 7. detsembril/24. novembril 1913 Narvas (sündinud Eugenia Moorberg, kodanikunimi aastast 1936 Kersti Sang) - luuletaja, laste- ja näitekirjanik, tõlkija. 1917. aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike- Maarja ümbruses. 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust pahempoolsest õpilasringist osavõtu pärast 1932 välja heideti; keskkooli lõpetas samal aastal Tapal. Tegi juhutöid Tallinnas, Haapsalus ja mujal, 1935-1936 oli ametnik Rakveres Viru maavalitsuses. 1936 abiellus August Sangaga ja asus Tartusse, 1938. aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige ja kutseline kirjanik. II maailmasõja ajal elas kirjanikuna Tartus, sõjajärgsetel aastatel Pärnus, hiljem Tallinnas, 70-dail pikemalt Elva-Peebul. Kirjanike Liidu liikmekandidaat 1945-1950, kodanlikus natsionalismis süüdistatuna 1950-1955 Kirjanike Liidust  välja heidetud, kaasnes avaldamiskeeld. Suri 8. märtsil 1986 Tallinnas, maetud Vana-Pärnu kalmistule.
Debüteeris 1935 luuletustega „Loomingus”. Tartusse asumisel liitus arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu „Maantee tuuled” (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Läbi terve loominguaja on Merilaasi luule esiletõusvaks motiiviks olnud ühiskondliku vale ja vägivalla hukkamõistmine. Saksa okupatsiooni ajal ja esimeste sõjajärgsete aastate surutises kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud „Rannapääsuke” (1962), „Kevadised koplid” (1966) ning valikkogu „Kuukressid” (1969). Aktuaalsete sotsiaalsete motiivide käsitlemist väärtustas isikupärane lüüriline tunnetus. Nende aastate loomingust tõusevad esile ka patriootilised Eesti-luuletused, millest üldtuntuks said rannapääsukese ja Põhjaranniku kujund, ning tööinimest väärtustavad värsi. Erksat ühiskondlikku taju näitasid ka luuletused, mille lähtekohaks olid tollal alles üldisemalt teadvustamata inimkondlikud ohuprobleemid. Väikesele eepilisele ja humoristlikus laadis luuletuskogule „Poeem Pärnu silgust” (1973) järgnes aastaid kestnud luulepaus. 1977-1979 kirjutatud hilisluule ilmus kogus „Antud ja võetud” (1981). Paljus tagasivaatelisi, kohati valusat resignatsiooni väljendavaid värsse väärtustab elutarga humanisti selginud eetiline maailmatunnetus. Sügavust lisab armastuse- ja surmamotiivide liitumine. Merilaasi rikka ja loomuliku keelega lastevärsid on ilmunud raamatutes „Kallis kodu” (1944), „Päikese paistel” (1948), „Turvas” (1950), „Veskilaul” (1959), „Lugu mustast ja valgest” (1962), „Lumest lumeni” (1982) ja valikkogus „Kui vanaema noor oli” (1983). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat, „Eilsete perest” (1975) sai 1976. aastal F. Tuglase auhinna. Merilaasi loomingusse kuulub draama „Kaks viimast rida” (1973), lastenäidend „Pilli-Tiidu” (1977) ja kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: „Tuleristsed” (1959 koos K. Irdiga), „Käsikäes” (koos P. Rummoga) ja „Kosilased Mulgimaalt” (E. Vilde „Vigaste pruutide” motiividel). Merilaas on tõlkinud G. C. Lichtenbergi „Aforisme” (1972 koos A. Sangaga), G. Maureri valikkogu „Maailm toimub” (1977 koos A. Kaalepiga), G.Eichi „Ajendid ja kiviaiad” (1986 koos A. Kaalepiga), B. Brechti luulet ja näidendi „Tapamajade Püha Johanna” ja „Ema Gourage” (1977), Goethe luulet ja näidendi „Torquato Tasso” (1983). Merilaasi luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Merilaasi tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M. Raud, A. Sang, D. Vaarandi, J. Kross, P.-E. Rummo.

 Ü. Tonts
Eesti kirjanike leksikon, 2000