Kokk

Õpitakse: kulinaaria; toiduainete terhnoloogia; teenindus; arvuti-ja majandusõpetus Koka eriala on olnud hinnatud juba ammustest aegadest. Kokka ei saa tänapäeval nimetada pelgalt köögitööliseks, vaid hea kokk on looja, eksperimenteerija, kes ei tee üksnes toitu vaid elamust. Et saaksite sellest erialast ülevaatliku tutvustuse, toome siinkohal ära põhilise, mis on koka tööga seotud.   Kuhu on võimalik minna tööle? Kokad töötavad koolides, haiglates, restoranides, lasteaedades, hotellides, kohvikutes ja mitmesugustes muudes toitlustusasutustes ning turismiettevõtetes. Koolides, lasteaedades ja kiirtoitlustuskohtades töötavate kokkade töö on veidi lihtsaloomulisem, kui näiteks restorani- ja hotellikokkadel. Koka põhilise töö iseloomustus: Enne toiduvalmistamise alustamist veendub kokk vajaminevate toiduainete olemasolust ja kvaliteedist. Vajadusel tellib kokk varustajalt juurde otsakorral olevaid toiduaineid. Ta valmistab ette (nt marineerib, praeb, hautab, suitsutab, keedab) ja tükeldab toorained. Sel ajal kui põhiroog valmib, valmistab kokk toidu kõrvale kuuluvad kastmed ja valmistab ette toidu serveerimiseks vajalikud garneeringud. Toidu kaunis serveerimine on kliendi seisukohast väga oluline – see on koka töös lõik, kus tuleb kasutada loomingulisust ja kunstimeelt. Viimase etapina asetab kokk toidu ja garneeringud taldrikule ja väljastab toidu kas kelnerile või otse kliendile. Lisaks tavapäraste toitude valmistamisele katsetavad professionaalsed kokad aeg-ajalt ka eksootiliste ja senitundmatute roogade valmistamist. Siin aitab kaasa teistest rahvustest kokkadega suhtlemine ja kogemuste vahetamine. Hea kokk valmistab toitu kiiresti ja korrektselt. Koka välimus ja töökeskkond peavad vastama rangetele hügieeninõuetele. Professionaalse koka tehtud toiduportsionid on ettenähtud suuruse ja kaaluga ning kliendid jäävad toiduga rahule. Koka tööaeg sõltub vastavalt toitlustusasutuse lahtiolekuaegadest, reeglina töötavad kokad vahetustega töögraafiku alusel. Kokal on tavaliselt käsil rohkem kui üks töö korraga ja tähelepanu tuleb jagada mitme töölõigu vahel. Töö oskuslik organiseerimine ja kõikide pisiasjade meelespidamine nõuab alguses üsna suurt vaimset pingutust, kuid kogemuste kasvades muutub see harjumuseks. Pidev püstijalu askeldamine, anumate tõstmine ja toiduainete töötlemine tekitab ka parasjagu füüsilist koormust, seega ei saa koka ametit pidada väheliikuvaks. Väga tähelepanelik tuleb olla terariistadega ja kuumade pottide-pannidega ümberkäimisel, sest kerged sisselõikamised ja põletused on kokkade kõige sagedasemad tööõnnetused. Kokal peab olema erialane kutseharidus ja seda tõendav diplom või tunnistus. Koka kogemuste ja oskuste alusel antakse kokkadele kategooria. Enesetäiendamise huvides korraldatakse kokkadele sageli täienduskursusi ja erialapäevi, kust on võimalik osa võtta. Tervisliku seisundi tõenduseks peab kokal olema tervisetõend, mis täidetakse regulaarse arstliku kontrolli põhjal.   Kokal tuleb toime tulla köögitehnika käsitlemisega ja hoida kõik vajalikud seadmed ning abivahendid puhtad ning töökorras. Erialaste teadmiste omandamiseks ja uute trendidega kursisolekuks on vajalik inglis- ja prantsuskeelse kokandussõnavara valdamine. Looduse poolt kaasaantud omadusest on kokale oluline hästiarenenud maitse- ja lõhnatundlikkus. Iseloomuomadustest peetakse kokale vajalikuks kohusetunnet ja korraarmastust. Loomingulisus ja arenenud ilumeel on igati tervitatavad. Väike-Maarja Õppekeskuse koka eriala õpetajad annavad õpilasele võimaluse omandada läbi teoreetilise ja praktilise õppetöö oskused ja vilumused töötamiseks koka erialal ning eeldused ja soovi õpingute jätkamiseks, elukestvaks enesetäiendamiseks. Kutsestandard (.pdf 0,3Mb) Koka eriala saab õppida põhihariduse baasil - õppeaeg 3 aastat ja 6 kuud (kutsekeskharidus), lihtsustatud õppekava alusel õppinutel on võimalik õppida suurköögikoka eriala - õppeajaga 3 aastat ning omandatakse kutsekeskharidus ning õppeajaga 2 aastat 6 kuud (kutseõpe).