Heakorra nõuded
Heakorra eeskirjas on määratud kinnistute kohta käivad üldised heakorranõuded ja täiendavad heakorranõuded tiheasustusaladel, määratud puhastusala ulatus ja koormised ehk kohustused.
Üldised heakorranõuded
- kinnistul asuva ehitise fassaad ja selle juurde kuuluvad elemendid on korrastatud
- kinnistu ja sellega vahetult piirnev puhastusala (st avalikult kasutatava tee ja kinnistu vahel asuv haljasala, välja arvatud teemaal asuv haljasala) on puhas ja korrastatud
- kinnistul asuvad puud ja põõsad või nende oksad ei varja liikluskorraldusvahendeid, ei piira nähtavust ega takista teel liiklemist
- hoonestatud kinnistutel ja hoonetega piirnevatel kinnistutel on rohi niidetud ja koristatud või purustatud minimaalselt üks kord aastas hiljemalt 1. septembriks selliselt, et oleks tagatud kinnistu esteetiline väljanägemine ning kulust tekkiva tuleohu vältimine
- avalikult kasutatavale hoonele on ohutu juurdepääs
Puude raie
Looduskaitseseaduse § 45 kohaselt peab tiheasustusega alal (Väike-Maarja, Rakke ja Simuna alevik) kinnistu omanik taotlema vallavalitsuselt raieloa kõrghaljastuse eemaldamiseks. Väike-Maarja Vallavolikogu 31.01.2019 määrus nr 4 „Väike-Maarja valla raieloa andmise tingimused ja kord" reguleerib tiheasustusalal puude raietöid.
Raieluba on vaja tiheasustusalal (Väike-Maarja, Rakke ja Simuna alevik) taotleda kui:
- kui puu on haige, kiratsev, murdumisohtlik või osaliselt kuivanud
- kui puu kasvab hoonele lähemal kui kolm meetrit või kahjustab hoone vundamendi konstruktsioone
- kui puu võra kärbitakse üle 50%
Raieluba hoolduslõikuseks saab taotleda kui:
- oksad kasvavad liinikoridoris
- võra kahjustab katusekonstruktsioone
- puu vajab kujunduslõikust (võra lõikus üle 50%)
Raieluba ei pea taotlema kui:
- tegemist on viljapuuga
- puult eemaldatakse kuivanud oksi ja vesivõsusid;
- puu on kuivanud või murdunud;
- puu on vaja operatiivselt eemaldada tuulemurru või tekkinud avariiohtliku olukorra tõttu;
- puu raiumine on ettenähtud kehtestatud detailplaneeringus või kohustuse puudumise korral ehitusloas (raiele määratud puu(d) on ehitusprojektis);
- puu raiumist korraldab vallavalitsus.
Nõuanded puude lõikamisel:
Võõrnälkjate tõrje
Info võetud Keskkonnaameti kodulehelt
Hispaania teetigu on laialt levinud üle terve Eesti. Mustpeanälkjas on ennast aedadesse sisse seadnud viimastel aastatel. Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest.
Enamasti toome nad oma aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui ka munad. Piisab ainult kahest isendist või munakogumist, et liik saaks aias paljunema hakata. Nälkjate arvukusele aitavad kaasa ka niiske ja soe kevad-suvi ning pehmed talved.
Selleks, et nad Sinu aeda ei satuks, tasub tegutseda ennetavalt. Kui kutsumata külalised on juba aeda jõudnud, tuleks nende ohjamisega tegeleda järjepidevalt ja koostöös kogukonnaga.
Hispaania teetigu on pärit Portugalist ja inimese kaasabil levinud kõikjal Euroopas. Esimest korda registeeriti liik Eestis 2008. aastal. Nälkja kiiret levikut on soodustanud muutused maaharimisviisides, kulu ja õlgede põletamise keeld, looduslike arvukuse piirajate vähenemine ning hüppeliselt kasvanud rahvusvaheline taime- ja köögiviljakaubandus.
Hispaania teeteo munad on väga sarnased väetisegraanulitega, mistõttu ei ole neid lihtne istikute mullapallidest kiirelt tuvastada. Munad on siiski veidi läbipaistvamad ja tavaliselt kobarana koos.
Valdavalt taimtoiduline hispaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest (nt kurk, kõrvitsalised, lehtsalat), ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest. Lisaks sobivad lagunevad taimeosad, käärivad puuviljad, suure arvukustiheduse korral mõnikord ka surnud liigikaaslased.
Tavalisteks elupaikadeks on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, rohumaad, pargid ja niisked laialehised metsad, ka kasvuhooned. Liiguvad enamasti hämarikus ja öösiti, vihmastel perioodidel ka päeval. Soojadel talvedel ja heade varjevõimaluste korral talvituvad edukalt.
Hispaania teeteol puudub koda ja ta on tavalistest kohalikest liikidest oluliselt kogukam. Foto: Maris Sepp
Tunnused:
- Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas - täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm.
- Tal puudub koda.
- Keha värvus võib olla väga varieeruv alates tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip. Keha kattev lima on oranžikaskollane.
- Iseloomulik on tallaserva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti keha omast tumedam.
- Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.
- Valkjad umbes 3 mm läbimõõduga munad munetakse 20-30 (40) kaupa kõdukihi alla, kompostihunnikusse, varjulistesse niisketesse kohtadesse. Munadest kooruvad noored nälkjad 3,5-5 nädala pärast ja suguküpsuse saavutavad juba 6 nädala pärast (on võimelised munema). Üks isend võib muneda kuni 400 muna.
Mustpeanälkja looduslik levila on Kaukasuse piirkond, Krimm, Kirde-Türgi ja Põhja-Iraan. Liigi esmaleid Eestis registreeriti 2013. aastal.
Mustpeanälkjas levib peamiselt inimese vahendusel: ilutaimede kaubandus, mulla vedu, lillepotid, pelletid, kasutatud taimesubstraat ja aiajäätmed.
Mustpeanälkjad on taimetoidulised ja nad eelistavad mahlakaid köögivilju (kõrvits, suvikõrvits, lehtsalat, kapsas). Täheldatud on söömist ka hostadel, mädarõikal, rabarberil, mahakukkunud õuntel ja vaarikatel.
Looduses esineb mustpeanälkjat niiskeis paigus kivide, lamapuidu ja maapinda katva taimestiku all salumetsades, jõeluhtadel. Asulates on nende meelispaikadeks aiad (kompostihunnikud) ja neid ümbritsevad jäätmaad, pargid ning kalmistud.
Mustpeanälkjas. Foto: Maris Sepp
Tunnused:
- Mustpeanälkja täiskasvanud isendid on väikesed kuni keskmisekasvulised nälkjad, täiesti väljasirutatuna (3,5) 4,5–5,5 (6,2) cm.
- Tal puudub koda.
- Kehavärvus hele, valkjashall, hingamisava serv on põhivärvusest kahvatum.
- Iseloomuliku tunnusena on pealtvaates pea ning tundlad sügavmustad kuni sinkjasmustad.
- Mantlikilbi tagaserv on enamikul isenditest hele hallikaskollane kuni hallikasvalge ja eristub tumedamast esiosast ja tagakehast.
- Lima värvitu, vesine.
Kontakt ja lisainfo
Leie Nõmmiste
keskkonna- ja hankespetsialist
Viimati uuendatud 13.11.2025
