Soovitused kriisideks valmistumisel
Päästeamet soovitab kriisideks valmistumisel teha järgmist
- Varu koju oma pere jaoks piisav kogus joogivett, ravimeid ja toitu ning arvesta ka koduloomadega. Toitu varudes soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ning mis ei rikne liiga kiiresti. Vaata soovituslikku hädaolukorra varu.
- Varu koju taskulamp või patarei toitel lamp, varupatareid, küünlad ja tikud.
- Varu koju piisav kogus sularaha.
- Veendu, et su telefon, arvuti vm nutiseade on tugeva parooliga kaitstud. Võimalusel kasuta 2-astmelist autentimist. Ära ava kahtlaseid linke ega anna oma isikuandmeid ja paroole ei telefoni ega e-kirja teel mitte kellelegi. Kui sul tekib kahtlus, siis teavita politseid.
- Kontrolli, et sõiduautol oleks paak alati pooltäis.
- Soeta endale patareide, dünamo või päikesepatareidega töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.
- Mõtle läbi, kas Sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada ja lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate. Arvesta seejuures, et kriisi korral ei pruugi tavapärased sidevahendid toimida.
- Koosta loetelu naabri, kogukonna olulisimate isikute ning omavalitsuse ja riigi asjaomastest kontaktandmetest, et saaksid kriisi ajal kiiresti ja tõhusalt tegutseda.
- Hoia akupank alati laetuna, et saaksid vajaduse korral mobiiltelefoni laadida.
- Võimalusel hoia autos mobiilitelefoni laadija, teede atlas, lumelabidas, soe tekk ja taskulamp.
- Kontrolli enda ja oma lähedaste ID-kaardi kehtivust, vajadusel alusta pikendamist.
- Mõtle läbi, kuhu või kelle juurde sa saad minna, kui oma kodus mingil põhjusel olla ei saa (näiteks elektrikatkestus).
Kuidas käituda erinevate kriiside ja hädaolukordade korral?
Ohuteavitus ehk EE-ALARM
Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke otse võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks. Sellises olukorras kasutab riik ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM. Selleks, et olla valmis ohuteavitustele kiirelt reageerima, tasub juba praegu end kurssi viia juhistega, kuidas kriisiolukorras käituda.
Leia vastused küsimustele, kuidas riik ohust teavitab, kuidas teavitust saades käituda ja kuidas teavituse õigsust kontrollida.
Ohuteavituse kanalid
Ohuteavitus edastatakse alati mitme kanali kaudu. Riigi ohuteavituse süsteemi moodustavad:
- SMS-teavitus ohualal viibijatele saatjalt EE-ALARM või kui sul pole Eesti numbrit, siis telefonilt +372 5950 0000;
- Mobiiliäpid „Ole valmis!“ või „Eesti.ee;
- Ribatekst ETV ja ETV+ telekanalitel ning ERR portaalis;
- äärmuslikul juhul käivitatakse sireenid;
- vajadusel kasutatakse ka valjuhääldiga, ukselt-uksele ning droonidega teavitamist.
Kerksuskeskused ja evakuatsioonikohad
Kerksuskeskus on kriisiolukorra ajal avatav info- ja teeninduspunkt ehk kriisiinfokeskus. Kerksuskeskuste ülesanne on eluks vajalike teenuste, nagu näiteks joogivee ja kanalisatsiooni, kaugkütte või elektri ulatusliku katkestuse korral linnaelanikele pakkuda esmavajalikke teenuseid ja abi.
Kerksuskeskuse avamine otsustatakse lähtuvalt vajadusest ning sellest antakse avalikkusele teada.
Väike-Maarja vallas avatakse vastavalt vajadusele kerksuskeskused Väike-Maarja vallamajas ja Eipri külamajas.
Viimati uuendatud 13.11.2025
