Ehitusgiid on ehitamisel teejuhiks. Selgitab mõisteid ja õigusraamistikku, kirjeldab olulisimaid tegevusi ja nõudeid ning juhendab, kas ja milliseid lube või kooskõlastusi on vaja.
Soojuspump
Soojuspumba jms paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk elamu ümberehitamisega. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on elamu ümberehitamiseks vajalik esitada kohalikule omavalitusele ehitusteatis ja -projekt. Mitteelamu puhul on vajalik koos projektiga esitada ehitusloa taotlus.
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid
Piirdeaiad
Kui kinnistu tänavaäärse piirdeaia rajamisega kaasnevad kaevetööd, tuleb ehitusseadustiku lisa 1 alusel esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Katastriüksuste vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabrite omavahelisel kokkuleppel. Kui piirdele pole esitatud tingimusi detailplaneeringus või projekteerimistingimustes, siis tuleb lähtuda üldplaneeringust.
Puurkaevu ja puuraugu rajamiseks
- Esmalt tuleb kooskõlastada puurkaevu või puuraugu asukoht vallavalitsusega, esitades asukoha kooskõlastamise taotlus.
- Puurkaevu või puuraugu rajamiseks on vaja ehitusprojekt, mille koostajaks võib olla hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.
- Puurkaevu või puuraugu ehitamiseks tuleb ehitisregistri kaudu taotleda ehitusluba. Taotlusele tuleb lisada puurkaevu või puuraugu ehitusprojekt ja muud vajalikud dokumendid.
- Puurkaevu või puuraugu võib rajada hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik;
- Puurkaevu või puuraugu rajanud isik esitab keskkonnaregistrisse puurkaevu või puuraugu rajamise andmed, sh veeproovid.
- Peale puurkaevu valmimist tuleb taotleda kasutusluba või teavitada kasutamisest
Salvkaevu rajamiseks
- Ehitisregistrisse tuleb esitada ehitusteatis salvkaevu rajamiseks või ümberehitamiseks või lammutamiseks.
- Pärast salvkaevu rajamist või ümberehitamist esita rajatud või ümberehitatud salvkaevu andmed keskkonnaregistrisse kandmiseks keskkonnaameti üldkontaktile.
- Pärast salvkaevu lammutamist peab salvkaevu lammutanud isik 10 tööpäeva jooksul esitama kohalikule omavalitsusele lammutamise teatise ja selle juurde kuuluvad dokumendid. Vallavalitsus teavitab lammutamisest keskkonnaametit, kes kannab lammutamise andmed keskkonnaregistrisse.
- Olemasolevate salvkaevude andmete keskkonnaregistrisse kandmisega tegeleb keskkonnaagentuur.
Reovesi
Puhastamata reovett ei tohi juhtida veekogusse ega pinnasesse. Reovesi tuleb enne keskkonda juhtimist puhastada selliselt, et see vastaks veeseaduse nõuetele. Kui majapidamises käideldakse reovett nõuetekohaselt, ei ole karta lähiümbruse põhjavee (joogivee) reostamist ega pinnaveekogude seisundi halvenemist.
Majast väljuv reovesi on vajalik kokku koguda ning turvaliselt pinnasesse immutada. Vastavalt põhjavee kaitstuse tasemele on selleks võimalus paigaldada septik, biopuhasti või mahuti. Põhjavee kaitstust saab vaadata maa-ameti kaardirakenduses valides teemakaart "põhjavee kaitstus".
Reoveekogumisalades tuleb liituda vee-ettevõttega ning seda reguleerib Väike-Maarja valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri.
Päikeseelektrijaamad, salvestusseadmed ja tuulegeneraatorid
Hoonele integreeritud päikesepaneelid
Päikesepaneelide paigaldamisel hoone katusele või seintele on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk hoone ümberehitamisega. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on elamu ümberehitamiseks vajalik esitada kohalikule omavalitusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Mitteelamu ümberehitamisel võib vajalik olla ehitusluba. Pärast ehitusprojektikohaste tööde lõppemist tuleb esitada kasutusteatis või kasutusloa taotlus.
Maaraamil päikesepaneelid
Kui hoonega integreeritud päikesepaneelid on hoone tehnosüsteemide osa, siis maapinnale paigutatud päikesepaneelid on ehitusseadustiku Lisa 1 kohaselt elektritootmisrajatis. Elektritootmisrajatise rajamiseks on, vastavalt seadustiku Lisa 1 järgi vajalik esitada ehitusloa taotlus. Projekteerimistingimused ei ole oma kinnistu tarbeks elektritootmisrajatise ehitusprojekti koostamiseks üldjuhul vajalikud.
Kui päikesepaneelidest toodetavat energiat kasutatakse ka kinnistul paikneva hoone tarbeks, siis tuleb koos elektrirajatise ehitusloa taotlusega esitada ka ehitusteatis hoone elektrisüsteemide ümberehitamiseks. Pärast ehitusprojektikohaste tööde lõppemist tuleb esitada kasutusloa taotlus.
Pane tähele
Tuuleparkide ja üksiktuulikute rajamine
Nende kasutuselevõtt aitavad suurendada taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu osakaalu ja vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist.
Pane tähele
Ehitusteatis ja ehitusluba
Ehitise (hoone või rajatise) püstitamiseks, ümberehitamiseks, laiendamiseks või lammutamiseks on enamasti vaja taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis. Ehitusloa või ehitusteatise kohustuslikkus on ära toodud ehitusseadustiku Lisa 1. Ehitusteatis ja ehitusloa taotlus esitatakse elektroonselt läbi Ehitisregistri.
Taotluse digitaalsel allkirjastamisel riiklikus ehitisregistris edastatakse taotlus automaatselt kohalikule omavalitsusele menetlemiseks. Kogu ehitusloa ning ehitusteatise menetlus käib läbi ehitisregistri, k.a vajalike ametiasutuste ning isikute kaasamine menetlusse.
Ehitusteatis
Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Ehitusseadustiku lisas 1 märgitud juhtudel tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt. Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele, majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile" ning heale projekteerimistavale. Ehitusprojekti alusplaanina kasutada litsentseeritud maamõõtja poolt koostatud tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundi plaani täpsusega M 1:500 või 1:1000.
Ehitusteatises märgitakse:
- esitaja nimi, kontaktandmed, dokumendi soovitav kättetoimetamise viis, esitamise kuupäev ja allkiri;
- ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
- ehitusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja ehitamise liik, selle ehitise asukoht kinnisasjal ja kasutamise otstarve;
- ajutise ehitise korral ehitise kasutamiseks kavandatav aeg;
- energiamärgis, kui see on nõutav.
Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest kontrollida täiendavalt ehitusteatises esitatud andmeid, siis võib alustada ehitamist ning teatisekohustuslikud ehitised kantakse ehitisregistrisse.
Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.
Ehitusteatise esitamine on riigilõivuvaba.
Ehitusluba
Kui kavandatav ehitustegevus on vastavalt ehitusseadustiku Lisale 1 ehitusloakohuslik, siis on ehitusprojekti koostamise aluseks reeglina kehtestatud detailplaneering või kohaliku omavalitsuse poolt antavad projekteerimistingimused. Ehitusloa taotlemisel tuleb alati esitada ehitusprojekt. Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele, majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile" ning heale projekteerimistavale.
Ehitusprojekti alusplaanina kasutada litsentseeritud maamõõtja poolt koostatud tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundi plaani täpsusega M 1:500 või 1:1000.
Pädev asutus annab ehitusloa või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba seitse aastat. Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.
Ehitusloa taotluses märgitakse:
- taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;
- ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
- ehitusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve;
- ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamiseks taotletav aeg;
- ehitusprojekti koostanud isiku andmed, kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed;
- energiamärgis, kui see on nõutav;
- andmed riigilõivu tasumise kohta.
Oluline
Ehitusloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv;
- Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.
- Elamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.
- Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot.
- Mitteelamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.
Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele läbi ehitisregistri vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.
Enne ehitisregistri kasutamist soovitame tutvuda selle kasutajajuhendiga.
Geodeetilise aluse koostamise vajadus
Uusehitise ja hoonealust pinda suurendavate juurdeehitiste puhul on vaja ehitusprojekti koostamise aluskaardiks võtta päevakohastatud (olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan.
Kasutusteatis ja kasutusluba
Ehitise valmimisel tuleb taotleda nõusolekut ehitise kasutamiseks. Olenevalt ehitise kasutusotstarbest, ehitamise liigist ja ehitise ehitisealusest pinnast on vaja ehitisregistrisse esitada kasutusloa taotlus või kasutusteatis. Lisaks tuleb taotluse või teatisega esitada ka ehitusprojektid ja ehitusdokumendid. Täpsem jagunemine on toodud ehitusseadustiku Lisa 2.
Kasutusteatis
Kasutusteatis ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse elektrooniliselt ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Kasutusteatis tuleb esitada ehitisregistrisse vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist. Kui kümne päeva jooksul pärast teatise esitamist ei saabu teadet, et on vaja kasutusteatises esitatud andmeid kontrollida, siis võib hakata ehitist kasutama või selle kasutusotstarvet muuta.
Ehitusseadustiku lisas 2 nimetatud juhtudel tuleb lisaks kasutusteatisele esitada ehitusprojekt, mille järgi hoonet ehitati (põhi- ja tööprojekt, tehnovarustuse projektid).
Lisaks tuleb koos teatisega esitada ka ehitusdokumendid (vt kasutusloa lõik), kui:
- ehitamiseks on nõutud ehitusluba;
- ehitamiseks tuleb ehitusseadustiku Lisa 1 nimetatud juhtudel koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt;
- ehitise kasutamiseks tuleb ehitusseadustiku Lisa 2 nimetatud juhtudel koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt.
Elektri- ja/või gaasipaigaldise ja/või lifti kasutusele võtmisel tuleb koos kasutusteatisega esitada ka kasutuseelse auditi järeldusotsus, millest selgub seadme nõuetele vastavus.
Kasutusluba
Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral. Kasutusloa taotlus tuleb esitada läbi ehitisregistri elektroonilise keskkonna www.ehr.ee.
Erandjuhul, kui kasutusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need Väike-Maarja Vallavalitsuse arendus- ja planeerimisosakonnale, kes kannab andmed ehitisregistrisse. Erandjuhul peetakse silmas eelkõige füüsilisi isikuid, kellel näiteks puudub võimalus internetti kasutada.
Sujuvamaks ja kiiremaks menetluseks soovitame kasutusloa taotlusele juurde lisada kõigi kinnisasja kaasomanike nõusolekud või kui on moodustatud korteriühistu, siis korteriühistu esindaja nõusolek.
Koos taotlusega tuleb esitada:
- ehitusprojekt;
- ehitusdokumendid;
- tasuda tuleb riigilõiv.
Kui ehitustegevus toimus enne 12.09.2015 ja isik ehitas enda tarbeks üksikelamu, suvila, aiamaja ja taluhoone, koosnevad ehitamise tehnilised dokumendid ehitusprojektidest ja ehitustööde päevikust, kuhu kantakse eritööde ja kaetud tööde andmed mahus, mis on asjakohased ja otstarbekad.
Lisaks tuleb esitada auditid:
- elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt ehk audit koos mõõteprotokollidega (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et elektripaigaldis vastab nõuetele;
- gaasipaigaldise olemasolul tehnilise kontrolli akt – audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele;
- ventilatsiooni olemasolul- mõõdistusprotokoll;
- küttesüsteemide kontrollakt.
Ehitise seadustamine
Enne ehitusseadustiku jõustumist 01.07.2015 õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud (juurde- ehk külge-, peale- või alla ehitamine) või ümberehitatud/rekonstrueeritud ehitised jagunevad kaheks.
Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitis
Ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Kui ehitis on valmis, siis tuleb taotleda kasutusluba või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustik Lisa 2. Kui ehitist pole ehitisregistris, kuid ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis ehitisregistrisse andmete esitamise teatisega.
Pärast 01.01.2003 ning enne 01.07.2015 ehitatud ehitis
Ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele. Kui ehitis pole valmis, siis lähtutakse ehitusseadustik Lisa 1 sätestatule ja kui ehitis on valmis, siis ehitusseadustik Lisa 2 sätestatule.
Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse.
Ehitusprojekti muutmine
Kui ehitamise käigus on tehtud muudatusi, võrreldes ehitusloa saanud ehitusprojekti lahendusega, siis tuleb koostada projekti muudatus vastavalt Majandus- ja taristuministeeriumi määruse nr 97 (vastu võetud 17.07.2015) „Nõuded ehitusprojektile“ § 12.
Olenevalt muudatuse suurusest võib need korrastada kas kasutusloa taotlusega või tuleb taotelda uus ehitusluba. Uus ehitusluba tuleb taotleda vastavalt ehitusseadustikule § 46 lg 1 p 1 esitatud näitajate muutumisel.
Lammutamine
Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena.
Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.
Olenevalt hoone liigist ja ehitisealusest pinnast tuleb ehitisregistrisse esitada ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsem jagunemine on toodud ehitusseadustiku Lisa 1.
Vähemalt kolm päeva peale ehitise lammutamist tuleb esitada ehitise täieliku lammutamise teatis.
Kaevetöid on lubatud teha kaeveloa alusel. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseadustiku mõistes, asendab kaeveluba ehitusteatis või ehitusluba. Kaevetöö puhul, millega kaasneb üldkasutatava tänava, väljaku, tee, pargi, puhkeala või selle osa sulgemine, peab kaevetöö tegija järgima vallavalitsuse kehtestatud teede ja tänavate sulgemise nõudeid. Kaevetöö tuleb teha tehnoloogiliselt võimaliku lühikese aja jooksul teekatet ja haljasala vähimal kahjustaval viisil.
Kaevetöö tegija esitab vähemalt viis tööpäeva enne kaevetööde alustamist vallavalitsusele kaeveloa saamiseks taotluse.
Taotlemine
| E-postiga |
Täitke taotluse vorm, digiallkirjastage ja saatke valitsus@v-maarja.ee |
|---|
Kontakt ja lisainfo
Virgo Veedler
ehitusspetsialist
Seotud viited
Viimati uuendatud 11.03.2026
