Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohalikule omavalitsusele, mille haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
Alates 2026. aastast
2026. aasta 1. jaanuarist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 220 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 264 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 176 eurot kuus.
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
- abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad inimesed;
- esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
- muud inimesed, keda seob ühine kodune majapidamine.
- Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastased õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
Sissetulekute arvestamine
Eelmise kuu netosissetulekuks loetakse eelmisel kalendrikuul saadud sissetulek või põhjendatud juhtudel taotluse esitamisele eelnenud 30 kalendripäeva jooksul saadud sissetulek. Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad eelmisel kuul saadud netosissetulekuid (ja ära makstud elatise suurust, juhul kui toetuse taotleja maksab kellelegi elatist). Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, on kohalikul omavalitsusel õigus küsida dokumente, mis tõendavad viimase kuue kuu sissetulekuid ning võtta toetuse arvestamise aluseks viimase kuue kuu sissetulek. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.
Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, siis lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:
- eluruumi kasutamise õigust (esitatakse esmapöördumisel ja eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel);
- toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.
- Hüvitamisele kuuluvad vaid kulud normpinna ulatuses.
- Normpinnaks loetakse: iga pereliige 18 m² + 15 m² pere kohta
1-liikmeline pere 33m²
2-liikmeline pere 51m²
3-liikmeline pere 69m²
4-liikmeline pere 87 m² jne
Alates 01.07.2022 jõustus Sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mille alusel on võimalik eluasemekulude hulka arvata ka kodu soetamiseks võetud laenumakse (sh intress ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse).
Eluasemelaenu kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse juhul, kui:
- eluasemelaenu kodu ostmiseks on võtnud taotleja isiklikult või temaga ühist eluruumi jagav pereliige (abikaasa, elukaaslane, esimese ja teise astme üleneja või alaneja sugulane);
- eluasemelaenu osas on ära kasutatud maksepuhkus või on esitada dokument, miks laenupuhkust pole peetud võimalikuks;
- ei ole sõlmitud vabatahtlikku makseraskuste ennetamiseks mõeldud kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.
- Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.
Taotlemine
| Kohapeal |
Täitke taotluse vorm paberkandjal ja tooge vallamajja. |
|---|---|
| E-mailiga |
Täitke taotluse vorm, digiallkirjastage ja saatke [email protected] |
Kontakt ja lisainfo
Eve Hiietamm
toetuste menetleja
Viimati uuendatud 29.01.2026